lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest ÜRO mereõiguse konventsioon tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: a) meresõiduvabaduse; b) ülelennuvabaduse; c) kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse; d) tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse; e) kalapüügivabaduse; f) teadusuuringute vabaduse, võttes kõikidel juhtudel arvesse UNCLOS vastava osa põhimõtteid ja norme. Need õigused pole nõndanimetatult kivisse raiutud, sest kasutamisel tuleb võtta arvesse teiste samade õiguste kasutajatega. Avamerel viibides on laev lipuriigi ainujurisdiktsiooni all, kui rahvusvaheliste lepingutega või UNCLOS-ga ei nähta ette teisiti
Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi. Dubai- tehissaarte ehit. Merre, kõrghooned, toit imporditakse, magevesi puudub, magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi
neile antud 'iguse siis on selleks konventsioonis ette nöhtud vajalik. ART 56 1. Rannikuriigil on oma majandusvööndis: a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat; b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni: i) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele; ii) teaduslike mereuuringute tegemisele; iii) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; c) konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused. Suveräänne õigus kui teised riigid tahavd midagi teha ´, siis rannikuriik saab seda keelata. Kaitseabinõud Artikkel 292. Laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamine 1
ammutatud. Laevatehased vorbivad naftatankereid, konteinerlaevu ja kütusetankereid, et varustada globaliseerunud tööstustootmist. Enamik tarbekaupu liigub tuhandeid kilomeetreid tootjariigist tarbijariiki. 90% kaubast liigub meritsi. Igal aastal veedetakse laiali 500 miljonit konteinerit, mis lähevad maailma suurimatesse tarbmispunktidesse, nagu Dubai. Dubai on maailma suurim ehituspiirkond. Riik, kus võimatu saab võimalikuks. Näiteks nagu tehissaarte ehitamine merre. Dubais on maavarasid vähe, kuid naftast saadud raha toob kohale miljoneid tonne materjale ja inimesi. Selle eest saab ehitada rohkelt kõrghooneid, järgmine pikem kui eelmine, või isegi suusamäed keset kõrbe. Dubaid ei ole põllumaad, kuid toit imporditakse sinna. Dubail ei ole vett, kuid ta saab endale tohutu energiahulga, et magestada merevett ja ehitada maailma kõrgeimat pilvelõhkujat. Dubais on piiramatult päikest, kuid mitte ühtegi päikesepaneeli
territoriaalmere laiuse määramiseks kasutatavatest lähtejoontest alates kuni 200 meremiili. Rannikuriigi õigused majandusvööndis a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat; b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni: c) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele;; d) teaduslike mereuuringute tegemisele; e) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; f) muud õigused ja kohustused. Teiste riikide õigused ja kohustused majandusvööndis: · meresõiduõigus, · ülelennuõigus, · merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise õigus, · õigus kasutada merd muul rahvusvaheliselt õiguspärasel viisil, et käitada laevu, õhusõidukeid, merealuseid kaableid ja torujuhtmeid
territoriaalmere laiuse määramiseks kasutatavatest lähtejoontest alates kuni 200 meremiili. Rannikuriigi õigused majandusvööndis a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat; b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni: c) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele;; d) teaduslike mereuuringute tegemisele; e) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; f) muud õigused ja kohustused. Teiste riikide õigused ja kohustused majandusvööndis: · meresõiduõigus, · ülelennuõigus, · merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise õigus, · õigus kasutada merd muul rahvusvaheliselt õiguspärasel viisil, et käitada laevu, õhusõidukeid, merealuseid kaableid ja torujuhtmeid
annaabi.ee 
