eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja ärevus. Hallutsinogeenid jaotatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslike hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin, LSA jpt. Tehislikest hallutsinogeenidest teatakse kõige rohkem LSD-d ja ketamiini. LSD pikaajalise kasutamisega võib kaasneda ka püsivaid närvisüsteemi kahjustusi, näiteks võivad hallutsinatsioonid püsima jääda ka peale aine tarvitamist. Uimastite kahjulikkus ägeda joobe ajal on nõrgenenud reaktsioonivõime ja moondunud reaalsustaju; pärast joovet ei tule aju toime oma tasakaalu taastamisega
Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase tihedamiseks kasutatakse 3..4m kõrguselt kukkuda lastavaid 1...2tonni raskuseid tampe, samuti vibrorulle. Väikes töömahu korral lüüakse pinnasesse 0,8...1,0m vahega 1,5...2m pikkused
kosmilise kiirguse peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [] ALLIKAD Ioniseeriva kiirgusega puutume kokku erineval viisil. See tekib looduslikes protsessides nagu uraani lagunemisel maapinnas ning inimtegevuse tagajärjel nagu röntgenkiirguse kasutamisel meditsiinis seega jagatakse allika järgi kiirgused looduslikeks ja tehislikeks. Igal kiirgusallikal on kaks olulist iseloomustajat kui suure doosi annab see inimesele ja kui lihtsalt on võimalik selle doosi mõjutada. Alles hiljuti arvati, et looduslikud kiirgused on märkamatud ja muutumatud. Kuid praeguseks on selge, et radoongaasi lagunemissaaduste hulk elamutes võib olla mõnes piirkonnas märkimisväärselt kõrge, ehkki olemasolevates elamutes on seda üsna lihtne vähendada ja uute ehitamisel vältida. Teistest looduslikest
Jälgede arvuga detektori pinnaühikule määratakse ära alfa-osakeste hulk ruumiühikus õhus. [9], [8] 10. KOKKUVÕTE Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. Ioniseeriva kiirguse liigid on alfa-, beeta-, gamma-, röntgen-, neutron- ja kosmiline kiirgus. Allikad jagunevad looduslikeks ja tehislikeks. Kiirguse mõõtmiseks on mitmed meetodid: kiirgushädaolukorra mõõtmised, mobiilmõõtmised, portatiivsete mõõteseadmetega mõõtmised ning mõõtmised laboris. 11. ALLIKAD 1) Wikipedia, ,,Ioniseeriv kiirgus," http://et.wikipedia.org/wiki/Ioniseeriv_kiirgus (vaadatud 25.05.2010) 2) Wikipedia, ,,Radiation damage," http://en.wikipedia.org/wiki/Radiation_damage (vaadatud 25.05.2010) 3) 1.J. Kalam ,,Eesti Kiirguskeskus. Seeria: kiirgused meis ja meie ümber. Sissejuhatus
kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (nt. Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (nt. punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendvärvuse (nt. sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Valgusallikas on objekt, mis kiirgab nähtavas (optilises) spektriosas elektromagnetenergiat. Kõik valgusallikad jagunevad looduslikeks (Päike, Kuu, tähed, atmosfääris toimuvad elektrilahendused) ja tehislikeks (seadmed või seadised, mis muundavad mingit muud liiki energiat nähtava kiirguse energiaks). Tehisvalgusallikad jaotatakse muundatava energia järgi elektriliseks, keemilisteks, radioaktiivseteks jt. Pildistamisel kasutatavad elektrilised tehisvalgusallikad võib jaotada hööglampideks, gaaslahenduslampodeks (sh. gaaslahendusimpulsslampideks), elektrikaarteks ja plahvatusimpulsslampideks. Tehisvalgusallikate põhilised valgustehnilised karakteristlikud on
värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus. Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. 3.Värvained- lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad hapelisteks, aluselisteks, otsesteks. Hapelistesse värvainetesse kuuluvad naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Alalised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad.
annaabi.ee 
