KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ...
Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni). ASBEST Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale Keemiline valem- H2Mg3Si2O9 Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele vastupidav kiuline silikaat, hea mehhaaniline tugevus, tulekindlus, elastsus, vähene elektri- ja soojusjuhtimine,hea kiu haakuvus sidematerjalidega tihke struktuur, vees lahustumatu. Värvus hallikas 20.sajandi alguseni on seda kasutatud tekstiilitööstuses ja paberitööstuses, samuti ka ehituses
võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellised ning silikaattellised. 1. LOODUSKIVI FASSAADID 1.1. Paekivi
Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide jne põrandate katmiseks Kivi Keraamiline plaat Kumm Sünteetilised materjalid PVC ja PUR KIVIPÕRANDAD Kulumiskindlad, esinduslikud, külmad (põrandaküttega soojad) Kivi võib olla vähe või täiesti läikivaks lihvitud, tahutud või põletatud Kasutatakse looduslikke kive (marmor, graniit, dolomiit) ja tehiskive (mosaiikbetoon ja betoon) Kivipõrandad kaitstakse (vahatatakse, külastatakse, õlitatakse või kristalliseeritakse) MARMOR Lupja sisaldav, lainja mustriga, erinevat värvi kivim Poorne ja kergesti määrduv – vajab kindlasti kaitsmist Ei talu happelisi ja tegevalt aluselisi puhastusaineid Puhastamiseks ei sobi värvilised puhastusained Dolomiit on marmori teisend MARMORI PUHASTAMINE
valmistamiseks, sest nende lõhenemisel tekivad teravad lõikeservad. Suuri arhitektuurimälestisi nagu püramiidid, paleed ja templid, ehitati graniidist, marmorist, kilt-, liiva,- ja lubjakivist. Tahvelkilta saab lõhestada õhukesteks plaatideks ning kasutada katuse- või sillutisekivideks. Savi ja savikilta kaevandatakse, vormitakse ja põletatakse ahjus tellisteks või nõudeks. Inimesed õppisid kivimeid sulatama, et saada klaasi. Tänapäeval osatakse valmistada isegi tehiskive nagu gudroon ja betoon. Giza püramiidid on lubjakivist. Petra on liivakivist. Pinnamood ehk relieef: Mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavormide tekkepõhjused: Pinnavormid kujunevad geoloogiliste sise- ehk endogeensete jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja
..6 cm laiused vahed. Kivide surumine tarduma hakanud betoonisegusse ei ole lubatud. Kivikbetooni tuleb paigaldamise käigus tihendada kihtide kaupa vibreerimisega. Vibreerimata kivikbetoonmüüritist lubatakse ainult väikesemahuliste tööde korral. Seejuures peab betooni püdelus vastama koonuse vajumisele 8...12 cm. 25 7.7 Väikeplokkmüüritis Väikeplokkideks nimetatakse tellistest suuremate mõõtmetega tehiskive. 7.7.1 Gaaskukeroonplokkid Gaaskukeroonväikeplokid sobivad ühe- ja kahekorruselise hoone välis- ja siseseinte ehitamiseks. Gaaskukeroonplokkidest seinad võib ehitada 20, 30, 41 või 45 cm paksused. 20 cm paksused võivad olla vaid mitteköetavate hoonete välisseinad ja siseseinad. Ka 30 cm paksused seinad ei ole köetavate hoonete välisseinteks kõige sobivamad, sest mördikihid võivad talvel läbi külmuda või põhjustada seina sisepinnal härmatist
kaugus keskjoonest. Nihkepinged võib leida valemiga = V / A , kus V - põikjõud; A - ristlõikepindala. 3. MÜÜRITÖÖDE MATERJALID JA NENDE OMADUSED. 3.1. KIVID JA PLOKID. Kõik kivid on oma olemuselt haprad materjalid, see tähendab, et osakestevahelised sidemed on nõrgad. Sellised materjalid töötavad üsna hästi survele, kuid halvasti tõmbele. Müüritöödel kasutatakse looduslikke kive ja tehiskive ning plokke. Looduslikke kive kasutatakse kandekonstruktsioonis tänapäeval harva, kuna nendest müüri ladumine on väga töömahukas. Lubjakivi survetugevus on 30 ... 60 MPa, tihedus 1,8 ... 2,6 T/m3. Põhiliselt kasutatavad tehiskivid on a) tellised - silikaattellised, survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3; - savitellised (põletatud), survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3; b) betoonplokid - Columbia-kivi, survetugevus ca
Semestri jooksul tuleb teha hindeline kursusetöö. Kursuse jooksul vaadeldakse konstruktsioone ja rajatisi, mille põhiosaks on kivimüür Kivist hooned on ajalooliselt ühed vanemad Eriti tuntud on igat liiki sakraalhooned. Kaasajal ehita- takse kivihooneid eriti preztiissete ansamblite puhul, väikemajadena jne. Kivivooderdist kasu- tatakse hoonete välisseintes nende suure ilmastikukindluse ja hea väljanägemise tõttu. Üks vanemaid tehiskive on põletatud savitellis, hiljem on kasutusele võetud tsement- ja silikaatki- vid. Looduskivina on Eestis juba vanast ajast kasutatud paekivi (lubjakivi) Kursuse jooksul vaadeldakse praegusel ajal kasutatavaid kivimaterjale ja nende omadusi. Tutvutakse kivi- konstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimisega. 1.2 Terminid ja tähised (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi margitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat.
annaabi.ee 
