............................................................7 Sojakiud.........................................................................................................7 2 TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb.
7. Loomse päritoluga kiud on polüamiidkiud ja need koosnevad alfaamiinohapetest (siid ja vill) 8. Puuvillakiu põhiline koostisaine on tselluloos (aine nimetus) ja selle keemiline koostis on (valige õige!) (CH2-CH2-)n, (C6H10O5)n, , sisaldab rühma –CO-NH-; 9. Temperatuuri suhtes on puuvillakiud (valige ja kriipsutage alla) vastupidavad/ei ole vastupidavad? Põhjendage! Temperatuuri tõusmisel muutub riie pruuniks ja kiud katkevad. Puuvill on vastupidavam kui nilon 10. Taimseid tehiskiude saadakse (valige!) tärklise/tselluloosi keemilisel modifitseerimisel. 11. Tehiskiu viskoosi /atsetaatkiu saamiseks töödeldakse tselluloosi (nimetage aine ja valige töötlemiseks kasutatav aine loetelust! NaOH-seebikivi ehk naatriumhüdroksiidiga, HNO3 ehk lämmastikhappega, erinevate soolade lahustega, äädikhappega). 12. Millest valmistatakse sünteeskiude? Selgitade mõne lausega! Fosiilkütusest (erinevad, nt nafta ja turvas) 13
Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused
SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS: Osa kiude hoiavad paremini sooja(vill), teised juhivad paremini soojust(puuvill, lina, viskoos) Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009MUUTUSED KIU PÕLEMISEL: Kergsüttivad, rasksüttivad, sulavad, hõõguvad, kuumuskindlad. Süttimise, põlemise, jäägi abil saab määrata kiude. *KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL Kiude liigitatakse: HÜGROSKOOPSED(niiskust imavad) looduslikud ja osa tehiskiude:viskoos, modaal, vask-amoniaakkiud jt, MITTEHÜGROSKOOPSED(niiskust mitte imavad) süntees ja osa tehiskiude: atsetaat jt Veel liigitatakse: HÜDROFIILSED(märguvad) seovad veemolekule HÜDROFOOBSED(märgumatud) kas laseb vett läbi või jääb vesi kiu pinnale. Kiude iseloomustab ka : KUIVAMISKIIRUS kiiresti kuivavad sünteeskiud, puuvill annab kõige aeglasemalt niiskust ära. KIU LAHUSTUVUS VEES
Loomsed kiud jagunevad villa-, karva- ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on.[4] Siid Siid, mida nimetakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks, on pärit Hiinast ning enne paberi leiutamist kasutati seda kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid. Pärast kookonite keetmist saab nendelt kerida pehmet pruunikas-halli kiudu. Ühe kookoni kiu kogupikkus on tavaliselt 3000-4000 meetrit, millest 300-400 meetrit keritakse greeziks ehk toorsiidiniidiks. Mitu toorsiidiniiti kokku kedrates saadakse niit, millest saab kududa siidiriiet.[8] On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja
· hooldamisel (pestes, plekkide eemaldamisel jm) · kasutades (nt telgid, purjed, kalavõrgud jm) Tekstiilkiudude võime, imada niiskust, on erinev. Kanga puhul on võimalik niiskusimamisvõimet suurendada kanga struktuuri abil ja viimistluse abil (nt kohevad ja struktuursed kangad on hügroskoopsemad kui sileda pinnaga kangad). Olenevalt niiskuse toimest tekstiilkiududele, liigitatakse need: 1. hügroskoopsed ehk niiskust imavad (looduslikud kiud, osa tehiskiude - viakoos, modaal, lyocell, cupro) 2. mittehügroskoopsed ehk niiskust hülgavad (sünteeskiududest - polüester, polüpropeen; osa tehiskiude - atsetaat, triatsetaat) 3. vees täielikult või osaliselt lahustuvad kiud (tehiskiududest - alginaat, sünteeskiududest - polüvinüülalkohol) Vesi avaldab kiududele erilist mõju: temperatuur ja niiskus üheskoos mõjutavad kiuomadusi igale kiule eriomasel viisil
täissünteetiline kiud oli nailon, millega USA-s hakati II maailmasõja asemel asendama siidi. Kuulsuse saavutas ta kindlasti naiste sukkade valmistamisel, kuid samuti ka langevarjude jt militaarsete graafik 1 Sünteetiliste kiudude tootmine erinevates piirkondades (tonni aastas). [27]. kasutusalade tõttu. Hiljem võeti kasutusele ka nn klaasvill ja metallkiud. Enamikke tehiskiude toodetakse vastava materjali surumisega läbi väikeste aukude, et nad moodustaksid sel moel niitjaid kiude. Inglise keeles eralduvalt selgelt terminid ,,synthetic" (sünteetiline) ja ,,artificial" (kunstlik, muudetud), mis viitavad sellele, et enne sünteetiliste kiudude kasutamist modifitseeriti olemasolevaid looduslike kiude (taimset tselluloosi näiteks), et toota tsellulooskiudu. Enamikule sünteetilistele kiududele on
annaabi.ee 
