Kui kavatsetaks ette võtta töid, mis on seotud keskkonna suuremate ümberkorraldustega ( nt uue maantee rajamine ), siis on vaja enne hinnata keskkonnamõjusid: st uurida, kuidas ja millises ulatuses võiks kavandatav tegevus mõjutada nii eluta kui ka elusloodust ( nt ökosüsteeme, taime-, looma ja seenelooke ). Keskkonnamõjude hindamise tulemustest selgub, kas kavandatavat tööd ( ja mis tingimustel ) võib ette võtta või ei. Saadud tulemuste alusel valitakse sobivam tegevusvariant, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik keskkonna kahjustusi. (2) Looduskaitse vajab · Ennetavaid meetmeid: alternatiivsete energiaallikate kasutamine, keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate arendamine, säästva arengu kavad; · Igapäevast hästikorraldatud jäätmemajandust: prügi vedu, ladustamine ja utiliseerimine, heitvete puhastamine, · Keskkonnaseisundi kontrolli:
Protseduurireegli parameetrid on: Täidetavate operatsioonide sisu (s.o mida tuleb teha); Operatsioonide loogiline seos (s.o millised jrk neid tuleb täita); Tööjaotus (s.o kes konkreetset operatsiooni täidab8; Aeg (s.o millal, mis tähtajaks tuleb operatsioon täita); Informatsioon (s.o millise info alusel operatsioon täidetakse, millised dokumendid vormistatakse); Metoodika (s.o kuidas operatsioon täita, erialane probleem); Võimalikud alternatiivid (s.o kas üks või teine tegevusvariant). Organisatsiooni täiustamise metoodika 1. Organisatsiooni täiustamise ettevalmistamine (liikmete kaasamine aktiivsele koostööle ja motiveerimine, probleemide väljaselgitamine, diagnostika) 2. Täiustamismeetodi rakendamine (meetod tuleb lahendatavatest probleemidest: motivatsiooni- kvalifikatsiooni- inimsuhete ja organisatsioonilised probleemid, kusjuures protseduurianalüüs ei lahend
vertikaalsetes ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes). Protsessi juhtimise eesmärgi ja tegevusvariantide endogeenne väljaarendamine toimub otsustaja poolt organiseeritud (läbiviidud) majandusanalüüsiga. Otsustaja lähtub analüüsiülesande püstitamisel ja tulemuste hindamisel seejuures oma isiklikust huvist (oma heaolu maksimeerimise soovist). Seega otsitakse juhitavale protsessile parimat arenguvarianti ainult juhul kui see tegevusvariant tagab otsustajale maksimaalse heaolu. Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui terviku ja otsustaja kasulikkusefunktsioonid on otses tugevas seoses. Juhtimise praktikas peab aga iga otsustaja arvestama vajadusega rajada suhted sõltumatute partneritega lepinguliste tingimuste (sealhulgas motiveerimismehhanismide) süsteemile, mis suunaks kõiki partnereid valima otsustajale kõige kasulikuma tegevusvariandi
käsitlemisega. Otsustaja seisukohalt oleks ideaalne olukord, kui ta saaks keskenduda ainult probleemsituatsioonist tulenevat juhitava süsteemi muutmise vajadust kajastava eesmärksüsteemi komponentide käsitlemisele. Eelkõige huvitavad otsuse ettevalmistamise seisukohalt analüütikut ja otsustajat alternatiivi elluviimise eesmärgiga seotud tulemused, millest selgub, kui lähedale püstitatud eesmärgile vaatlusalune tegevusvariant võib meid viia. - Tulemuste positiivsus või negatiivsus tulenevad otsustajale tegevuse eesmärgist. Alternatiivide elluviimise võimalike tulemuste prognoosimisl huvitab otsustajat eelkõige eesmärgi suunas liikumine, mida ta hindab positiivsena. Eesmärgist kaugenemist hindab otsustaja negatiivse tulemusena. Keerulisemate eesmärksüsteemide puhul ilmneb sageli, et ühe komponendi osas
3. Operatsioonide loogiline seos (millises järjekorras neid täita; järjestikune ja paralleelne seos) 4. Tööjaotus (kes konkreetset operatsiooni täidab) 5. Aeg (mis tähtajaks tuleb operatsioon täita) 6. Informatsioon (millise info alusel operatsioon täidetakse, millised dokumendid vormistatakse) 7. Metoodika (kuidas operatsiooni täita) 8. Võimalikud alternatiivid (kas üks või teine tegevusvariant) 8.6 Visanda üks näitlik protsess, mis koosneb neljast sammust! Kaup tuuakse poodi kauba vastuvõtt kauba varustamine kasutusjuhendi ja hinnasiltidega kaup väljastatakse mügisaali 8.7 Milles seisneb äriprotsesside ümberkorraldamine? Äriprotsesside ümberkujundamise metoodika kohaselt koostatakse majandusprotsesside mudelid, selgitatakse välja detailsed seosed erinevate protsesside vahel, leitakse kriitilised punktid
hetkeolukorrast. Võib öelda, et arengu aluseks on kohanemise- ehk muutumisoskus. Organisatsiooni arengut mõjutab ka liikmete innovatiivsus ehk arendamistööd, ideede genereerimine (uue vahendi, hüve, süsteemi, protsessi või meetodi välja töötamine). See rajaneb inimese loovusel. Juhtide ülesandeks on anda selleks stiimuleid ja ideid. 41. Plaanimine/ kavandamine juhtimissüsteemis, plaanimise seos teiste juhtimiste osategevustega. `plaan`- lahenduste süteem ehk tegevusvariant, mis on suunatud soovitud tuleviku või kindlate eesmärkide saavutamisele. Plaan on alati mingi otsus tuleviku kohta, planeerimine aga on selle otsuse ettevalmistamise protsess, mille käigus leitakse lahendused sellele, mida, kes, millal, kuidas ja milliste vahenditega peab tegema. Plaanimine on juhtimis osategevust esimene etapp. Vt. Mis järgneb küsimuses 11. 42. Kvaliteedijuhtimise (juhtimise kvaliteedi) süsteemi loomise eesmärk (Lisa: A. Lauri loeng)
annaabi.ee 
