3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur Tegevusteoreetiline lähenemine inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture)
organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma tegevust. Strukturaalne lähenemine - inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine - Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine - inimesele on kaasa sündinud ainult kõige
Näide tööjaotusega. · Investeeringute viis ja suurus sõltub aga sellest, mida teevad kaasindiviidid. · Otsustav on, kas investor võib arvestada omandiõigusega oma varadele ja sealt saadavale tulule. Kui investor peab kartma, et tema investeeringu tulu läheb hoopis teistele, siis jätab ta investeeringu tõenäoliselt tegemata · Investeeringute kaks aspekti: ühiskonna ja tegevusteoreetiline: · Järgnevalt eristame ühiskondlikult soovitavaid investeeringuid, mis on kasulikud põhimõtteliselt kõigile ühiskonna liikmeile. · Üleskutsed ühiskondlikult vajalike investeeringute saamiseks ei aita, kui need pole kooskõlas tegelikult toimivate individuaalsete stiimulitega. Näited alates prügiveost kuni osalemiseni valimistel.
reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4.Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1.Kirjeldamine valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese tegevust. kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või Strukturaalne lähenemine-inimese valikuid ja tegevust spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu 2
Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevusteoreetiline lähenemine – inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine – inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine – inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda
libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja tegeletakse „olemasoleva tõestamisega.“. Erialaterminite ja žsargooni resp. Tehniliste detailide tarvitamine – amatöörteaduses kasutatakse ülemäära keerulisi termineid. Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine – libateadus pakub kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud:
annaabi.ee 
