Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne- Tegevuslaadi vaheldumist väljendavad verbid. Tantsisklema, mõtisklema, haugatama Määrsõnatuletus Viis: -lt (ehmnult), -sti (hästi), -li (kõhuli) huvitavalt, nähtavasti, etapiti, meeleldi, aruldasa, vastakuti. lt-liite põhiül. On muuta omadussõna määrsõnaks.
4. Rahulolu pakkuv roll ühiskonnas ja võimalus lähedaste isiklike suhete loomiseks. 5. Võimalused hariduseks, enese arendamiseks. 6. Rahuldust pakkuv ja tasuv töö. 7. Piisav sissetulek (katta põhivajadused, vältida vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus. RAHVATERVIS 1. ...on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest riigi/omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks.
siis aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt. Nt ma alahindasin Peetrit. Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- või osasihitis. Nt ehitasin suvila/suvilat. Aeg ja aspekt on tihti “segamini”, sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. 29. Leksikaalne aspekt e aktionsart. Verbi leksikaalne aspekt kannab nime Aktionsart, selle all mõeldakse vaikimisi tegevuslaadi iga verbi puhul. Nt lugema on duratiiv, kuni vastupidist pole selgunud. Erineva Aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide puhul on perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral iteratiivne (korduv). Põhiklassid on: - state – seisund (olla kollane, näha, olemas olla) – ei taha imperfektiivset aspekti [oli nägemas vrdl.*I was seeing a movie]
kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid – väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid – väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid – väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9
erinevad. Selle all võib mõista kõneleja vaatenurka, millest kõne all olevat tegevust vaadeldakse. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada ka tegevuse tulemuslikkust: nn resultatiivhne aspekt väljendab seda, et tegevus on lõppenud ja selle käigus on saavutatud teatud tulemus; irresulatiivne aspekt aga väljendab seda, et tegevus ei ole tulemuseni viidud. Sõltub alati kõneleja vaatenurgast. Tegevuslaad on verbiga loomulikult seostuv. Sageli saab tegevuslaadi väljendada vahendite abil, mis kuuluvad sõnatuletuse alla. Mõned verbid on põhitähenduselt sellised, et nad väljendavad äkilist, ühekordset tegevust, mõnede põhiolemuses aga on väljendada püsivat olukorda või tegevust. Tegevuslaadil võib olla aga kokkupuuteid ka muutmissüteemiga. Tavaliste verbi muutmiskategooriate hulka kuulub ka moodus ehk kõneviis. Kõneviiside abil väljendab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatava tegevuse iseloomu
3) nn segarühm, kus tuleb arvestada lisatingimusi, et otsustada, kas on tegemist kolmekäändelise või osastavalise sihitisega verbiga. Kui sihitis esineb lauses üksi, st ilma laiendita, on verbiga edastatav situatsioon irresultatiivne, nt veereta vaati! Kui aga verbi juurde kuulub määrus, muutub sama verb resultatiivseks ja kolmekäändeliseks, nt veereta vaat eemale! Samuti käituvad ka ahvatlema, ehmatama, arstima, juhtuma, kallama. Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: 1. Lihtverbid koosnevad ühest tüvest, nt küsima, käima, sõdima. 2. Liitverbid
nende rahva poolt valitute vaimse hori-sondiga. Möödaminnes tuli tutvuda ka nende sündmustega, mis üldse võimaldasid neil suurepärastel figuuridel poliiti-lisele areenile tõusta. Huvitav oli samuti tutvuda ka nende töö tehnikaga. See võimaldas näha seda isamaa teenimist kõikides selle üksikasjades, milleks õpitavad figuurid vaid võimelised olid. Mida enam ma süvenesin sisemistesse suhetesse parlamendis, seda suurema objektiivsusega õppisin ma tundma inimesi ja nende tegevuslaadi, seda vastumeelsemaks muutus mu silmis üldpilt parlamendielust. Terane tundma-õppimine oli mulle tingimata vajalik, kui ma soovisin tõepoolest tutvuda selle asutusega, kus iga seaduseandja iga kolme sõna järel viitab oma "objektiivsusele". Kui õpid neid härrasid hästi tundma ja tutvud nende eneste räpase olemuse seadustega, siis kahte arvamust siin juba olla ei saa. Maailmas on üldse raske leida mingit muud printsiipi, mis, objektiivselt öeldes, oleks niisama
annaabi.ee 
