Juhtimine Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid. Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa: 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid. Eesmärgid: Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada ...
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid
Juhtimise kontrolltöö kokkuvõte Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisatsiooni kõige suurem vara, väärtus ja jõud peitub temasse kuuluvates inimestes. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Juhtimise ülesanded - kooskõlastada tegevusi, korraldada inimeste tööd, juhtida organisatsiooni talitlemist. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimi...
Vajalike varade ja nende hankimise allikate analüüsimine Strateegia kujundamine Kavade koostamine Üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine Teabe edasiandmise korra ja suhtkemise korra sisseseadmine Tagasiside ja kontrollimiskorra väljatöötamine ja probleemid 29. Juhi roll kavandamisel, tegevusjoon. a. Kavandamine on juhtide kohustuslik funktsioon b. Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks. Turumajanduse ellujäämise kõige tähtsamaks teguriks on reageerimise paindlikkus. 11 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 c. Juhi roll kavandamisel: Eesmärgi püstitamine
9. Välja töötada tagasiside ja kontrollimise kord, mis võimaldab kavade elluviimisel kindlaks määrata edusammud, kõrvalekalded ja probleemid. Esitatud sammud moodustavad aluse (raamistiku), millest lähtuda ja mida on otstarbekas silmas pidada. Juhi roll kavandamisel: eesmärgi püstitamine; tegevusjoone (-suuna) kujundamine. 12 Joonis 11. Kavandamiskäigu põhilised koostisosad (Üksvärav, 2004) 2.3. Eesmärk ja tegevusjoon Eesmärk: (Loeng) kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada; soovide ja ülesannate ühtsus; juhtimise ja eri tegevusvaldkondade toimingute alg- ja lõpp-punkt; kavatsus, tegevuse juhtmõte. Visioon: nägemus (ettekujutus) organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta. Missioon: organisatsioonid, isiku kutsumus, eluülesanne, vajalikkus tarbija seisukohast. Eesmärkide liigid:
Rangelt võttes otsustab "tahtlikud" toimingud aju kui selline teavus kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. Tahe ja motivatsioon. Tahte funktsioonid. Tahet kujundava motivatsiooni all mõistetakse kolme suhteliselt iseseisvat ja omavahel mitte päris kattuvat psühholoogilist fenomeni: 1. Motivatsioon kui aktiivsuse allikas, kui tegevusele ärgitaja, kui aktuaalsete vajaduste kogum. 2. Motivatsioon kui suundus (seletus)sellele, miks üks või teine tegevusjoon on valitud, ning siin on motivatsioon isiksuse laadi väljendajaks. 41 3. Motivatsioon kui eneseregulatsiooni vahend, kus tundmused , soovid, kiindumused kujundavad tegevuse üksikakte vastavateks isiksuse põhisuundumustele, korrigeerides tegevust, stimuleerides või pärssides aktiivsust, järjestades tegevusi jne. Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust. Selleks ta :
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Rangelt võttes otsustab “tahtlikud” toimingud aju kui selline – teavus kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. Tahe ja motivatsioon. Tahte funktsioonid. Tahet kujundava motivatsiooni all mõistetakse kolme suhteliselt iseseisvat ja omavahel mitte päris kattuvat psühholoogilist fenomeni: 1. Motivatsioon kui aktiivsuse allikas, kui tegevusele ärgitaja, kui aktuaalsete vajaduste kogum. 2. Motivatsioon kui suundus (seletus)sellele, miks üks või teine tegevusjoon on valitud, ning siin on motivatsioon isiksuse laadi väljendajaks. 3. Motivatsioon kui eneseregulatsiooni vahend, kus tundmused , soovid, kiindumused kujundavad tegevuse üksikakte vastavateks isiksuse põhisuundumustele, korrigeerides tegevust, stimuleerides või pärssides aktiivsust, järjestades tegevusi jne. Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust. Selleks ta :