Dogmaatik, pedant, tüütu. - Hooplev kapten suurustaja, argpüks · Ampluaa devalveerunud mask, kindlakskujunenud tegelaskuju. Individualiseeritud. Igal tegelasel eri lugu. · Tüüp lihtsakoeline, mitte kompleksselt välja arendatud. Kannab kindlat funktsiooni. · Karakter individualiseeritud keerulise siseeluga tegelane, ei saa kellegi vastu välja vahetada. Tegelane, kelle sisemisest loogikast sõltub näidendi süzee. Mitmeplaaniline ja keeruline. Ühemõõtmeline tegelaskontseptsioon iseloomujooned, eristavad tunnused Mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon palju eristavaid tunnuseid ja iseloomu jooni Staatiline tegelaskontseptsioon ei muutu psühholoogiliselt eriti Dünaamiline tegelaskontseptsioon muutub psühholoogiliselt (nt muudab seisukohti), temaga juhtub midagi suurt. Avatud tegelaskontseptsioon teame sisemaailmast palju Suletud tegelaskontseptsioon ei saa sisemaailmast palju teada Inimesekujutuse erijooned:
täh.); ka lavateose tegelase tekst. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. Igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased mingil viisil kahte leeri. Niisiis tuleks teose analüüsimisel küsida: · Mis alusel vastandumine toimub? · Mille poolest tegelased üksteisest erinevad? · Mille poolest tegelased üksteisega sarnanevad? 41. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. Tegelaskontseptsioon tähendab tegelaste loomise üldpõhimõtteid, teatud mudelit, mis mõjutab draamatehniliste vahendite valikut. Kaasa mängivad ajajärgu esteetilised ideed ja draama- ning teatrikonventsioonid. Tegelast luues tehakse valikuid erinevate, kuid mitte üksteist välistavate võimaluste vahel. Nii lõikuvad tegelaskujus mitu tasapinda Personifikatsioon on tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Et
arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex machina ehk jumal-masinast-lahendusprintsiip). Klassikalises draamas esineb sageli ka epiloog. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tähendab tegelase olemust. Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon tüüp karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses moralitees ,,Igamees" on tegelased Surm, Sugulus, Rikkus, Tarkus, Hääd Teod jt. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi (pintsaklipslane,
o Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. o Teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: värvid, helid, muusika jne. · Tegelane peab andma näitlejale mänguvõimalusi erinevad kõne ja käitumisregistrid · Näitleja ja tema rollislepi mõju tegelasele näitleja kohandab tegelast endaga (võrdle Hamlet J.Viiding ja Hamlet M.Matvere) Tegelase analüüsimisel tuleb leida vastus 3 küsimusele: o Tegelaskontseptsioon, tegelase olemus. o Tegelase loomise vahendid ja tehnika. o Tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Keerukuse ja individualiseerituse astme järgi eristatakse vähemalt kolme tegelaskontseptsiooni: o Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus. o Tüüp - üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite
Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu. Mõeldud lugejale ja lavastajale, näitlejale. Ülesanneteks on täpsustada dialoogi, helitausta; täpsustada visuaalset pilti, lavakujundust jne; kommenteerida tegelase käitumist. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tegelase olemus Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine, illustreerimine Tüüp üheplaaniline tegelane, esindab sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter isikupärane tegelane, kuna vajab rohkem tutvustamist, esineb neid rohkem peategelaste hulgas. Komöödias tavaliselt tüübid, tragöödias karakterid. Ühemõõtmeline tegelane esindab üht omadust või nähtust Mitmemõõteline tegelane mitmekülgne isiksus
edastamiseks. Esineb ka monodraamasid, mis koosnevad ühe tegelase monoloogidest. S. Becket Krappi viimane lint. Headele monodraamadele peetakse iseloomulikuks dialoogilisust: · tegelane vahetab vaatepunkte; · tegelane räägib eemalviibiva tegelase või publikuga. Tegevuslik ja mittetegevuslik monoloog. 5. Tegelase ja tegelaskonna analüüsi võimalusi Tegelased on loodud, erinevalt inimestest on nad fiktsionaalsed. · tegelaskontseptsioon, tegelase olemus; · tegelase loomise vahendid ja tehnika; · tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Tegelaskontseptsioon püüab selgitada, milline on tegelane. Kasutatakse erinevaid skaalasid. Erineva ajastuti ja zanriti. · Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine. Sõna, mis muutub inimeseks (Kristus). Tegelased on inimesed või (kõnelevad) loomad. Kasutatud keskaegses teatris. M. Maeterlink Sinilind, tegelased leib ja vesi;
annaabi.ee 
