1.Millistest gaasides koosneb õhk!Kirjuta ringdiagrammilejuurde gaaside nimed. kõige suurem ala on lämmastik,kaskmine on hapnik ja kõige väiksem on süsihappegaas ja muud gaasid. 2.Mille poolest erineb vihmavesi pinnases olevast veest? Vihmavesi on puhtam pinnases olevast veest 3.Millist õhus olevat ainet on vaja loomade eluks? Hapniku 4.Kraaniveega teekannus teevett keetes tekib kannu põhja katlakivi,Kas katlakivi tekiks ka puhta vihmavee korral?Põhjenda! Katlakivi ei tekki kuna vihmavesi on ülevalt taevast kondenseerunud. 5.Millist õhus olevaid aineid onvaja taimede eluks? Süsihappegaasi,hapniku. 6.Milliseid osakesi on võimalik veest eraldada setitamise teel? Mittelahustuvaid,tahkeid,mis laugevad põhja.
Või ei ärkagi? (muuseas üks vene kirjanik on kirjutanud novelli, mille ülesehitus näeb ülimalt lihtsustatult ja kohe kindlasti ka eksides praegu, üldjoontes välja selline(ise pole lugenud, vaid poole kõrvaga kuulnud... tähtis on idee): mees kõnnib tänaval ja ületab teed ja siis ärkab ta üles, mõtleb et huvitav kuidas uni edasi oleks läinud ja siis ärkab ta üles, hõõrub silmi ja mõtleb et mis kuradit ja siis ärkab ta üles, tõuseb voodist püsti, et minna teevett keema panema ja siis ärkab ta üles jne. jne.jne.) Mida iganes ma tajungi, ükskõik kui selgelt ma kujutlen seda nägevat, on alati teoreetiliselt võimalik, et Jumal või mõni minust väljapool asuv ülimalt tark või pahatahtlikult kuri vaim ( malin genie pr. k.) põhjustab need muljed, olles kasutanud kogu oma kavalust, et mind petta: ma mõtlen, et taevas, õhk, maa, vormid, helid ja kogu väline maailm on vaid illusioon ja
Iga hiinlane tunneb teesid ja hindab võimalust maitsta mõnda tõeliselt tuntud teesorti. Luuletaja Su Shi lause: „Oivaline tee on alati olnud sama ihaldusväärne kui kaunitar.”( Greenfield) Teejoomise traditsioonid: Venemaa Venelased leiutasid samovari – unikaalse tee keetmise masina. Esimesed samovarid on pärit XVIII sajandi algusest, Jelizaveta I valitsemise ajast. Seadeldise nimetus juba räägib selle tööpõhimõttest: ta ise keedab teed, õigemini teevett. (Greenfield) Just samovariga on seotud venelaste teejoomise omapära – see on väga pikk protsess, samovar saab hoida tee soojana praktiliselt lõpmatuseni. Seega tee joomine samovarist võis kesta tunde, täites nende inimeste jõudeaega, kes ei pidanud töötama või pakkudes puhkust pereringis madalamate klasside esindajatele. (Greenfield) Tavaliselt joodi teed suhkruga – hoides suhkrutükki suus ja lastes tee läbi selle. Osaliselt oli
Qv - Q j 10200 - 9000 0 t= =( ) C = 2 0C. c(m + m j ) 4200 0,137 Kuna kogu kalorimeetris olev jää sulab, siis lõppolekus jääd ei ole - m j = 0 . Vastus: kalorimeetri sisu lõppolek on järgmine kalorimeetris on ainult 137 g vett, lõpptemperatuur on 2 0 C . 8 Näidisülesanne 8. Matkajad keedavad 0 0 C lumest teevett. Kui palju on vaja energiat 2 L keeva vee saamiseks? Kui palju kulus bensiini keetjaga, mille kasutegur on 50 % ? Lahendus. Antud: Teeme joonise. t1 = 0 0 C t 2 = 100 0 C V = 2 L m = 2 kg = 334 kJ / kg = 3,34 105 J/kg c = 4200 J/(kg·K) = 50 % = 0,5 = 46 MJ/kg Q=? mb = ? Antud ülesandes tuleb kõigepealt leida kui palju on vaja
Koolis kutsuti teda Koljatiks, sest ta oli suure kondiga ja tugev. Mobiliseeriti. Vilma- 18.a Sannakese popsi tütar, sihvaka keha, hallide silmadega tüdruk, pärit vaesest perest, kus leibagi on jaopärast.Meeldis Jaanusele, kes talle ka armastust avaldas. Edgar- Taaveti ja Roosi poeg, kes oli ärahellitatud. Ta pole sügavmõttelisteks järeldusteks küps. Ta on elanud koolipoisi elu, üht-teist lugenud, paari plikat musitanud, kuiva toidu kõrvale sahhariiniga maguskas tehtud teevett joonud ja suusatamas käinud. Koolis kutsuti teda Taavetiks. Ta oskas pilli mängida, oli selle ande isalt pärinud. Käis poisikesest peale seltsimaja puhkpilliorkestris klarnetit puhumas ja vabariigi aastapäevadel võis teda näha hümnimängijate hulgas. Nad ei kakelnud Jaanusega kunagi, hoidsid alati kõiges ühte.Tal läks õppimine paremini ja ta aitas aeg-ajalt ka Jaanust. Mobiliseeriti. Eedi- Aiaste talu sulane, es on tugev terve poiss.Veri vohab ta noores jõulises kehas nagu Palu
(4) Puuduvad andmed, millal muudeti 5. klassiline Kaarli kool 6 klassiliseks. Samuti tekib segadusi 7 klassiliseks muutumise ajaga, sest Vara vallalehe ajalooveeru andmetel toimus muutus 1944. aastal, samas Vara Põhikooli kodulehel leiab koolilõpetajate nimekirja Kaarli 7. klassilises koolis alles 1954. aastast alates. 1951. aastal toimus koolielus suur muudatus - lastele hakati andma sooja sööki. Varem sai kodunt kaasavõetud leibadele ainult kuuma suhkruta teevett kõrvale. Kui Kaarli 7-klassilises koolis sai sooja sööki, siis Matjama 4-klassilises algkoolis ei saanud õpilased kuni kooli sulgemiseni, 1971 aastal, sooja sööki vaid pidid leppima kuuma teeveega. (15) 1973. aastal alustati Varal uue koolimaja ehitamist, mis samal aastal ka valmis sai. Vana koolimaja on ka praegu alles ning seda kutsutake kohalike seas õpetajate majaks, sest mitmed õpetajad on saanud endale sinna elamispinna ja nii juba aastakümneid. Praegu tegutseb ühes