See on püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tundeid. Ohuks on partnerist kaugenemine, tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamine - rahustamine võib inimeste vahele kiilu ajada, kuigi ta näeb välja süütu. See on püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Rahustamine tundub teist inimest lohutavat, tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist- võib toimuda emotsionaalne tagasitõmbumine. Me kõik kasutame vahel teesulge, tõkkeid. Kui me teeme seda aeg-ajalt, ei sünni sellest suhtele erilist halba. Kui aga teeme seda sageli, on suur tõenäosus, et teesulud teevad märkimisväärset kahju. Tuletan veelkord meelde, et neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest. Kuidas ületada suhtlemistõkkeid? Ületada neid kestvalt on kindlasti võimatu. Kuid kindlasti on võimalus neid vähendada. Siiski on üks kindel viis üle saada kõige erinevamatest suhtlustõketest ja see on valmisolek üksteist mõista.
- Rahustamine: rahustamine tundub teist inimest lohutavat (), tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist. Rahustamine ei lase lohutajal tegelikult teisega koos olla. See võib osutuda () hoopis üheks emotsionaalse tagasitõmbumise ( ) vormiks. Rahustamist kasutavad sagli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka (). Kolmeteistkümnes teesulg: rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge. Kolmeteist kümnes teesulg kuulub kohtumõistmise kategooriasse. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused Osavõttu väljendav kehahoid Sobilik kehakeel Silmside Väliste segajate vältimine
Ühiskonnas, kus kõrghariduse omandanud tudeng pühendab vähemalt kolm korda enam aega kuulamisele kui lugemisele, on see kaunikesti arusaamatu. Selle asemel, et anda koolitust efektiivsete kuulamisoskuste vallas, jätab keskmine õppeasutus õpilase harimist mittekuulamises. Nagu vanemad, ei ole ka enamik õpetajaid head kuulajad. Ka nende esituses võib koolipäeva jooksul näha tähelepanematust, katkestamisi ja teesulge. Veel enamgi, klassisüsteem on orienteeritud rääkimismahust sedavõrd suuremale kuulamismahule, et inimene sellega õieti toime ei tule. Mõnede ekspertide arvates suudame me efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Olgu arvuliste näitajatega, kuidas on, igaüks meist teab, et kui kuulame pikka aega ilma rääkimata või vastamata, hakkab meie kuulamisefektiivsus järsult langema ja lõpuks läheb me mõte uitama
„Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“ e. rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge 2. Lahenduste pakkumine a. kamandamine – teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. „Tee nüüd oma kodutöö ära. Miks? Sest mina käsin“ b. ähvardamine – püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. „Tee seda, muidu…“ c. moraali lugemine – teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema
destruktiivseteks elementideks. On tõenäoline, et nad mõjuvad rohkem vestlust blokeerivalt, teise inimese vahelist emotsionaalset distantsi enam kui teised suhtlusviisid. Sellele vaatamata kasutavad inimesed neid reageeringuid vahel ilma mingite negatiivsete tagajärgeteta (Bolton 2007: 34). Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevad keeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kasulik juhtnöör meelespidamiseks on selline: "Ära kasuta teesulge, kui sa oled ise pinges või on seda su kaaslane." Paraku kipume me kõige suurema tõenäosusega neid riskantseid reageeringuid kasutama just siis, kui meil on stress (Bolton 2007: 35). Kaksteist suhtlemistõket võib jagada kolme kategooriasse: kohtumõistmine, lahenduste pakkumine ja teiste inimeste murede vältimine: Kohtumõistmine 1. Kritiseerimine 14 2. Sildistamine 3. Diagnoosi panek 4. Kiitmine Lahenduste pakkumine 5
Ta ei piiranud kunagi oma soovi töötada väga tõsiselt/palju ja sama ootas ta ka üliõpilastelt. 3.2. Eesmärgi-raja teooria. (Path-Goal Theory) Selle teooriaga on märkimisväärselt tegelenud Robert House ja Terence R. Mitchell. House ja Mitchell kirjeldavad oma kontseptsiooni järgmiselt: eestvedaja üheks funktsiooniks on suurendada alluvatel eesmärkide täitmise eest saadavate tasude võimalusi ja muuta nende tasudeni viivaid teeradasid lihtsamaks, selgitades ülesannet , vähendades teesulge ja lõkse ning suurendades isikliku rahulolu saavutamise võimalusi läbitaval teerajal. Praktiline arusaam sellest võiks olla järgmine. Enamus inimesi tahab oma tööd teha ja tahab teha seda õigesti. Selleks vajatakse selget ettekujutust, mida on vaja teha. Keegi ei taha , et tema juurde tullakse ja öeldakse, et oled asju valesti teinud. Teooria kohaselt on eestvedaja ülesanne teha alluvale selgeks , mil moel ta teenib välja soovitud tasu ( määrab kindlad teed ,kuidas eesmärki
annaabi.ee 
