(2.18) (t ) = + t 0 Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest (2.18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega 2 at s = s0 + v0t + 2 , v = v + at 0 saame analoogiad sirgjoonelist liikumist ja pöördliikumist iseloomustavate suurustega: 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s v . (2.19) a Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv = ,
5) kujul 3 (r , t ) = A(r , t ) cos( t - kr + 0 ) , (8.7) kus k on lainearv. Valemeid (8.5) ja (8.7) kõrvutades saame lainearvu jaoks avaldise 2 2 k= = = . v Seega 2 k= . (8.8) Lainearvuks nimetatakse lainepikkuste arvu, mis mahub teepikkusele 2 ühikut. Siis korrutis kr valemis (8.7) kirjeldab keskkonnaosakese võnkumise mahajäämist faasis laineallika võnkumisest. See mahajäämus, nagu juba mainitud, on tingitud võnkumise levimisest kaugusele r laineallikast. Iga kaugusele r mahtuva lainepikkuse kohta tuleb mahajäämus faasis 2 rad. Eraldi vaatleme veel tasalainet, mille korral samafaasipindadeks on paralleelsed tasandid. Kui tasalaine levib x-telje sihis, siis tema levikut kirjeldab võrrand
O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme Lainepikkust jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid 2v 2 2 arv ,mis mahub arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita k teepikkusele vektoriaalselt.Relativistlik impulss?? v v vT 2 ühikut. dr dr dv p m m m d v 2 v dt 1 ( ) 1 ( )2 XXIX
Võngete arvu ühes ajaühikus nimetatakse võnkumise sageduseks. Ta on võnkumise perioodi pöördeväärtus. 7) Tuiklemise periood? Tuiklemise või faasivahe muutumise periood T on määratud liidetavate võnkumiste 2 sageduste vahega T = | 2 - 1 | 8) Mida nim: Lainearvuks? 2v 2 2 Lainepikkust arv ,mis mahub teepikkusele 2 ühikut. k = = = = v v vT XXIX 1) Suletud süsteemi impulsimoment? Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 2) Ketta inertsmoment (valem?)? 1 I = mR 2 ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha
Vastus: Lennuki piloot peab lennukit keerama 24, põhj läände . 4. Ringliikumine. 21. Leida kella tunni- ja minutiosuti nurkkiirused ja anda need SI-ühiku e Lahendus Tunnio u i eeb ühe ingi unnig eeg pe me e dm mi u ekundi on 12 tunni sees 12h=720min=43200 s Kuna ringliikumise kirjeldamisel eelistatakse teepikkusele pöördenurka j ühele täisringile vastab pöördenurk 2π rad φ= π rad Tunniosuti nurkkiirus Minu io u i eeb äi ingi unnig eeg lei me mi u ekundi on ühe unni , seega Minutiosuti nurkkiirus on : 22. Džiip lub ehnili e ndme e koh el en ipe lkii endu m mille juu e ei õid veel ho i on l e ku vi välj Kui uu ohib oll ku vi diu kui u o h b õi m ? Lahendus: Kurvi raadiuse leiame valemi abil:
Ühtlasel pöördliikumisel on pöörleva keha punkti kiirendus suunatud pöörlemistelje suunas. Kiirenduse moodul: , selle valemiga defineeritud kiirendust nimetatakse ka kesktõmbekiirenduseks ehk normaalkiirenduseks ja tähistatakse an-iga 4. Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus. Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi: , ühikuks on 1rad/sek2. 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus Nurkiirenduse avaldis: ,cet jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu siis r=const ja me võime kirjutad: . Nurkkiirendus on on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pöörlemisteljest, mis annab pöörleva keha punkti tangentsiaal ehk puutujakiirenduse,tähis on at
kulumise kulg kulutamisel väikesel koormusel 40 N. Näib, et kulumise algperioodil 39 (1 km) materjali eraldumist ei toimu. Nagu kulumise mehhanismi uuringud kinnitasid, toimub sel perioodil pinnakonaruste plastiline deformatsioon (lihvitud pind muutub läikivaks - poleerituks). Alles teatud teepikkuse läbimist mõned karbiiditerad murenevad välja, mis kajastub ka kaalu kaos. Edasine kulumine toimub lineaarselt teepikkusele. 0,45 0,4 TiC - 20%NiMo TiC - 50%NiMo Mahu kadu, mm 3 0,35 WC - 6%Co 0,3 WC - 20% Co 0,25 0,2 0,15 0,1 0,05 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8
18) ω (t ) = ω + εt 0 Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest (2.18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega at 2 s = s0 + v 0 t + 2 , v = v + at 0 saame analoogiad sirgjoonelist liikumist ja pöördliikumist iseloomustavate suurustega: 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s ↔ ϕ v ↔ ω . (2.19) a ↔ ε Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v ε = . dt r
annaabi.ee 
