Pole võimalik, et toodetakse järjest juurde ja juurde ning kõik võidavad. Et tasakaal püsima jääks, peab keegi ka kaotama, ning praegust majanduslikku olukorda jälgides on näha, et kui enne kõik võitsid, siis nüüd kõik kaotavad. Sinna, kus me praegu oleme, on meid viinud ületarbimine. Tarbimisharjumuste muutmine tooks kaasa mitmeid positiivseid tagajärgi. Näiteks peaaegu igaüks meist ostab poes käies kilekoti ning kahjuks paljud nendest kilekottidest lõpetavad teepervedel või metsa all. Tarbimise kontrollimine ja mõttetute asjade ostmata jätmine vähendaks seda probleemi ja loodust reostataks palju vähem. Kahjuks on aina kasvavas tarbimises süüdi ka meedia. Internet, raadio, televisioon, ajakirjandus ja suured plakatid bussipeatustel sunnivad meid ostma erinevaid tarbekaupu, millele me leiaksime iga kell soodsamaid alternatiive. Suured elektroonikamonopolid palkavad endale tipptasemel psühholooge, et töötada välja sellised reklaaminipid, mis
Taimel on kolmetised liitlehed. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes, kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast pinnast. Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Kasutamine Metsmaasikad on väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi,
Hiljem käis liblikaid püüdmas ja määramas liblikahuviline Teet Ruben Tallinnast. Ruuge-võiliblika siruulatus on 4,2-4,8 cm. Tiibade ülakülg on kollakaspunane ehk ruuge. Isasliblika ees- ja tagatiibu ääristab lai must serv. Eestiiva ülaserva keskosas on must täpp. Tagatiiva keskosas on punakas kaheosaline täpp. Emasliblika mustal äärisel on kollased tähnid. Röövikud toituvad ristikul, hiirehernel ja lutsernil. Liblikaid võib kohta avamaastikul, teepervedel, raudteetammidel ja liigirikastel aasadel. Ruuge- võiliblikas meie tingimustes ei talvitu. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Ruuge-võiliblikas 26.07.2013 Raadama küla, Räpina vald Nõelastatud ruuge-võiliblikas 30.07.2013 7 2.4.Niidu-võiliblikas (Colias hyale) Euraasias ulatub liigi levila Lääne- Euroopast Jakuutiani. Niidu- võiliblikas on levinud kõikjal Euroopas, välja arvatud äärmised lõuna- ja põhjaosa
aja vältel (alates 1950. aastatest) on siiski jälgitav rästiku arvukuse vähenemine üle kogu Soome, tingituna üha suuremast, erinevat tüüpi inimmõjust (linnastumine, suvilad, liiklus, talvituspaikade hävitamine). [7] Roomajate liigirikkust määravad tegurid Kivisisaliku sobivateks elupaikadeks on kuivad alad, eriti tüüpilisteks elupaikadeks on liivased ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel, teepervedel, kuivematel puisniitudel ja metsaservades. Toidu olemasolu-Kivisisalikud söövad mardikaid, rohutirtse, röövikuid, usse ja teisi selgrootuid.Vaenlaste olemasolu- vaenlasteks on nastik ja rästik. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all. [9]
· Kehamõõtmed Üldpikkus on 16...18 (...22) cm, kere pikkus 9 cm. · Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Inglismaast ja Prantsusmaa idaosast Baikalini. Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. · Arvukus Kivisisalik on võrdlemisi haruldane. · Elupaik ja -viis On seotud kuivade aladega - eriti tüüpiliseks elupaigaks on liivased ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel, teepervedel, kuivematel puisniitudel ja metsaservades. Varjepaikadeks on hiire- ja mutiurud. Elab üksikult ning haldab kindlat territooriumi, tegutsedes maksimaalselt 30 m raadiuses. On aktiivne ainult päeval ega liigu oma urust kuigi kaugele. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) · Toitumine Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu
korjatakse ravimiks, üheksavägine sõrmkübar Kroon on kujunenud laiaks allasurutud kellukaks, ebaselge alahuul (kaldus õiel raskusjõu mõjul). Kõik sõrmkübarad on väga mürgised, sest nad sisaldavad terve seeria tugevasti südametegevust mõjutavaid aineid. Kasut ravimina. sealõuarohi Väga ebameeldiva lõhnaga. Harilik käokannus Tavaline taim kuivadel teepervedel ja liival, õie avamiseks on vaja alahuul all tõugata (sellega tulevad toime ainult tugevad kiletiivalised mesilased ja kimalased). Lõvilõug, pärdiklill Aiataim, dekoratiivtaim 24. SUGUKOND KARELEHELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades. * Nime saanud karedakarvalistest lehtedest. * Iseloomulik keerisõisik
semisaja tõttu. METSMAASIKAS Fragaria vesca; nime päritolu: fragum maasika nimetus Vergiliu- sel; tuletatud ladinakeelsest sõnast frago lõhnan, millega iseloomustatakse maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest palju väiksem. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: eelistab poolvarju, puudub soodes, rabades niisketel niitudel ja kuival liival. Kasvab sega- ja lehtmetsades, massiliselt raiesmikel, kraavi- ja teepervedel, puisniitudel. Metsmaasikas on madal 6-20 cm kõrgune kodarikpüsik, risoom lühike, rõhtne, risoomist väljuvad juurmised lehed ja nende kaenaldest maapealsed võsundid. Lehed pikkadel rootsudel, kolmetised. Ka vartel esineb lehti, need on lihtsad, suurehambalised. Õied valged, kuni 2 cm läbimõõdus, esineb eel-emasust ja ka isetolmlemist; peamiselt putuktolmleja. Õitseb mai lõpus ja juunis. Viljad valmivad juuni lõpupoole
annaabi.ee 
