Jälle mängis siin oma osa see, et Julia ei olnud oma vanematega avameelne. Õnnetu Julia läks abi paluma frantsiskaanlase Lorenzo käest, kes mõtles välja huvitava plaani, kuidas Parise ja Julia pulmi ära hoida. Alguses sujus kõik plaanikohaselt, Julia oli surnuna hauakambrisse viidud ja Lorenzo saatis Romeole kirja, kus selgitas, et Julia tegelikult ei ole surnud. Siis hakkas jälle kõik viltu vedama. Kiri ei jõudnud Romeoni, Romeo hoopis kuulis oma teenrilt, et Julia on surnud. See asjaolu muutis omakorda sündmuste käiku. Leinav Romeo ei näinud ilma oma armastatuta elul mõtet ja otsustas end mürgitada. Ta sõitis tagasi Veronasse, läks Julia perekonna hauakambrisse, et Julia kõrval surra. Veel oleks saanud traagilist lõppu ära hoida, sest Lorenzo sai teada, et kiri ei jõudnud Romeoni. Ta kiirustas hauakambrisse Julia ärkamist ootama, et siis tüdruk kirikusse peitu viia, kuni Romeo uue teate kätte saab
Päritolu Päritolu: Birma kass arvatakse olevat pärit Lääne-Birmast. Niisuguste tunnustega kasside kohta on märkmeid juba antiikse Taimaa dokumentides. Kuidas Birma kassid Euroopasse jõudsid, ei olegi täpselt välja selgitatud. Üks allikas väidab, et kasside paar anti khmeeri templimunkade poolt major Gordon Russelile ja tema sõbrale August Paviele kingituseks. Teine lugu räägib, et kassid soetas ameerikalne nimega Vanderbildt ühelt teenrilt, kes oli kunagi Lao-Tsuni templis olnud, kus kasse pühade loomadena hoiti. (Selle kohta on täpsemat informatsiooni Legendi lehel.) Mis iganes olid siis ka uute omanike nimed, enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed kaks Birma kassi saadeti Prantsusmaale ja isane kass suri tee peal. Emane, nimega Sitha, oli tiine ja ta tõi ilmale kassipoja, kes sai endale nimeks Poupee de Madalpour. 1925. aastal tunnistas Federation Feline FranSais Püha Birmat võistlustõuna. Üks foto, mis tehti 1930
,,Ended" ,,Matk edasi meid viis, ning ehmus taas mu ,,Ju lasub Gruusias must udu küngastel" meel" ,,Kalmõkitarile" ,,Kaunitar" ,,Vaene rüütel maa peal roitis" ,,Kingsepp" 1833 ,,Don" ,,Husaar" ,,Reisija kaebed" ,,Sügis" ,,On talv. Mis teha maal? Ma pärin teenrilt ,,Peas hoidku jumal mõistus mul" aru" ,,Talvehommik" 1834 26 ,,Aeg tulnud, sõber, aeg on tõesti kätte ,,... Käisin jällegi" jõudnud" ,,Ööbik" 1836 ,,Itaalia ainetel" 1835 ,,Ausamba rajasin ma endal' eluaegu"
koledamaks iga päevaga. Egaeusel endal on ka haigus, mida saab nimetada liigse tähelepanu haiguseks. Kui ta midagi silmab, jääb ta seda haiglaslikult silmitsema. Nii juhtub, kui Berenike ruumi ilmub ja ta naeratab, siis jäävad talle Berenike hambad silma. Tal algab haigushoog ja ta tahab neid hambaid välja kiskuda, mida ta alateadlikult teebki, ilma et ta ise hiljem midagi mäletaks. Ta matab Berenike elusalt ja kuuleb pärast juhtunu kohta teenrilt. ,,Ovaalne portree" peategelane on samuti Egaeus. Teener murrab võõrasse lossi sisse, et haavatud Egaeust katuse alla toimetada. Ta asus lugema ja suunas valguse sellisesse kohta, kus ta märkas neiu portreed. See neiu olu harukordselt ilus. See maal jutustas Egaeusele loo sellest, kuidas neiu maalikunstnikku kohtus, temasse armus ja temaga abiellus. Kunstnik ei pööranud oma naisele tähelepanu, vaid keskendus ainult maailmisele. Seetõttu hakkas neiu ilu kaduma ja ta justkui närtsis
Lemnose saarel veedetud aastal sai temast Hypsipyle abikaasa ja kaksikute isa. Kolchises külastab Iasonit tundmatu daam, kes ka juba on jõudnud Iasonile kaksikud kinkida. Vägilane Herakles on sügavas mures oma pealiku pärast. - Ateena kuningas Aigeus, Medeia kunagine armastatu, püüab asjatult Medeia südant tagasi võita. Saabub Hypsipyle läkitatud Orestes, et uurida, kuhu on kadunud Lemnose kuninganna armas abikaas Iason. Aigeuse kokutavalt teenrilt Demolt kuuleb ta Iasoni uutest armuseiklustest. - Medeia vana amm Delfa andis oma kasvandikule nõu abielluda Iasoniga, säästmaks lapsi vallaslaste saatusest. Medeia avaldab Iasonile saladuse, et tema, Kolchise kuninganna, ongi olnud Iasoni öine külaline. Iason ja Medeia kinnitavad vastastikku oma armastust. - Lemnose saarel on vahepeal puhkenud revolutsioon ja Hypsipyle tuleb põgenikuna Kolchisesse, lootes leida Iasonit. - Medeia loitsib oma võlukambris. Põrguvaim Volano annab Medeiale
10:17-27 valib rahvakoosolek Sauli juhiks 11.ptk viib Saul inimesed lahingusse ning seejärel kuulutavad nad ta kuningaks. Need 3 lugu pärinevad 3 erinevast Dtr käsutuses olnud allikast. Selle asemel, et 1 neist välja valida, pidas ta õigemaks kasutada terve rea korrastavate lisanduste abil kõiki kolme kombintatsiooni. Esimene Dtr lisandusega kohtume esimese loo lõpul (10:14-16). Selles tuuakse ära Sauli jutuajamine oma onuga: 14. Ja Sauli isa vend (onu) küsis temalt ja ta teenrilt: "Kus te käisite?" Ta vastas: "Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde!" Siis ütles Sauli isa vend: "Jutusta mulle ometil mida Saamuel teile rääkis!" Ja Saul vastas oma isa vennale: "Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud!" Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi. Sellest vestlusest selgub, et kui Saamuel võidis Sauli kuningaks, siis pidas Saul seda oma isiklikuks asjaks
«Taevariiki on võimalik jõuda igasuguses olukorras.» 297 «Härra oli juba nii hea teoloog,» ütles Bazin peaaegu nuttes. «Temast oleks saanud piiskop, võib-olla isegi kardinal.» «Kuule, mu armas Bazin, mõtle natuke järele. Ütle, palun, mis kasu on olla vaimulik? Sõjast sa sellega ei pääse, sa tead väga hästi, et kardinal läheb lahingusse esimesena, kiiver peas ja hellebard käes. Ja härra de Nogaret de la Valette, mis ütled sa tema kohta? Ka tema. on kardinal. Küsi tema teenrilt, kui sageli on ta tema haavade jaoks lõuendit puruks käristanud.» «Ma tean, härra,» ohkas Bazin, «tänapäeval on kõik maailmas pahupidi pööratud.» Vahepeal olid mõlemad noormehed koos vaese teenriga hoovi jõudnud. «Hoia jalust, Bazin,» ütles Aramis. Aramis hüppas tavalise kergusega nõtkelt sadulasse. Pärast suurepärase looma mõningaid pöörakuid ja hüppeid tundis aga ratsanik nii talumatut valu, et ta kahvatas ja tuikus. Seda ette nähes ei olnud d'Artagnan teda