5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene. Ta ei tahtnud sealt küll ära minna, kuna talle meeldis seal ja tahtis Rabaraua läheduses olla, aga viimasel hetkel ta pidi minema, Rabaraual oli niikahju sellest, kuna sisimas ta armastas Anut, ta kahetses sisimas elulõpuni, et naise nii välja viskas. Rabaraud oli alati kalk Anu ja tema poja Joosepiga, kes oli samuti mehe enda poeg, kuid ei oleks seda
( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000-180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
töötajaid koheldakse paremini, kuid kus laikust ei ole. Mariale ei meeldind laikus ja 8 niisama logelemine, ta ei osanud ilma tööta elada, kuna oli juba väikesest saadik talutöid teinud. Maria kasvas üles Kallissaare talus, mis oli väga heal järjel. Tema ema ega isa ei olnud kunagi orjad vaid alati enda peremehed. Nende talus töötasid mitmed teenjad ning kõiki koheldi võrdselt. Ka Maria alustas töötegemist juba väikesest peast saadik. Tema isa ei olnud sellele üldse vastu ning kiitis Mariat hoopis takka. Maria käis koos teenjatega heinu tegemas ning lubas ka neil puhata kui liiga palavaks läks. Kallissaare talus einestasid teenjad pererahvaga ühes ja samas lauas ning söödi sama toitu. Sellest ajast saadik on Maria olnud väga töökas ning austatud. Mitmel korral
Arhitektuuris oli oluline siseruum.Kõrged katused, katusekambrid, kaared, rõdud. Sees: keerdtrepid,ornamentika. Klimt- ,,Juudit",tegeles maalimisega, väljasirutatud pikad elemendid, lillemotiiv. INGLISE KUNST- oli eeskuj veel keskajal, renes algas allakäik, peamiselt tegutsesid mujalt tulnud kunstnikud. Uus tõus algas 18 saj I poolel. Hogarth-piltide sarjad, kus ta pilkas teravalt tolle aja ühiskonna olusid, "moodne abielu", "liiderdaja elu". Inimtüüpe annab kõige paremini edasi "teenjad". Reynolds- Oli ka kunstiteoreetik, eklektitsismi (eri stiilide segu) pooldaja, eelkõige portretist. Gainstorough- loomingus on tuna rokkokoolike elemente, "krahvinna Howe portree", "poiss sinises" Romney- eelkõige hinnatakse naiste portreteerijana, "leedi Hamilton palvetamas". sajandivah kuulsaim meister Lawrence- sai kõige otsitum portretist ing, "väike miss Murray". Blake-maalikunst, graafik, ka luuletaja, töödes tunda sümbolistlike jooni, "ammused ajad",
Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingelondusi. Vene riik luges üle inimsesed, et teada saada palju inimesi on kelle eest seda maksu võtta. Mõis ja talu ( majanduslikud üksused) Talurahva jagunemine: Maavabad Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust. Vabatalupoeg Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. Sulased ja teenjad Müüsid oma tööjõudu Träälid Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud.
sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal. Vabatalupojad need, kes olid end adratalupoja koormistest raha eestlahti ostnud , neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. Talurahva koormised 16. sajandiks. Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus
alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000- 180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10.Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
annaabi.ee 
