Raamatu teeb huvitavaks see, et algul on sündmustik ja lõpus alles põhjus- miks ta hakkas talusid põletama. Minu arvates Mari süütas talud, et puhastada oma hing ja sündida uuesti. Kindlasti tundis Mari ka põlevate talude juures vanemate lähedust ja see võis olla ka peamine põhjus miks ta talusid süütas. Imelikuks jäi see, et keegi ei saanud aru, et süütajaks oli Mari. Mari oli ju alati kohal, kui talud süttisid, ja alati oli just Mari süttinud talus olnud teenja. Jutus oli paar imelikku detaili:1. Anna ei luba Jüril oma lapsele läheneda, 2. Noor laps (Mari) saab linnas ihuüksi hakkama, 3. Anna sai Jürilt lapse ja sellega lõppes ka Anna armastus Jüri vastu. Mari tegi kurjaks ja tigedaks pärdikuks see, et nooremana vihkasid ja põlgasid kõik lapsed teda ja ema ei lubanud tal ka endast eriti kaugemale minna. Mari mõistust mõjutas väga see, et ta nägi, kuidas ta vanemad hukkusid tules, ja ta ei suutnud neid aidata.
Üks paarike istub öise taeva all, tütarlaps on tähistaevast vaimustatud. Ta naudib hetke ning selle romantilisust. Mees ei näe selles aga midagi erilist ning tahaks kohe asja kallale asuda, nii suudlebki ta tüdrukut. Tüdruk aga pettub, solvub ning jookseb minema, jättes mehe ükskõikselt õlgu kehitama. Novell ,, Teine Kohvikann" räägib vaeslaps Katjast, keda taheti algselt lõbutüdrukuks müüa, kuid ta satub hoopis kunstnikele modelliks. Reaalselt oli ta siiski pigem teenja ja lõbutüdruk. Tema ise ei saanud sellest aga aru ning oma naiivsuses ja rumaluses arvas ta lihtsameelselt, et tema olukord on hea. Ta ei elanud vastavalt sellele, kuidas ise tundis, vaid vastavalt kunstnike soovidele. Ka novelli nimi sümboliseerib Katja olukorda - ta oli korduvkasutuses ning tähtsusetu.
kahetsema. Näiteks esimene kord, kui ta käis Katarina Ivanovna juures pani ta akna lauale nii palju raha, kui tal tol hetkel pihku hakkas. Pärast hakkas ta seda jällegi kahetsema, et tal enalgi läheb seda vaja.( Lk 28) Raskolnikov sõi väga harva ning sellest ka arvatavasti tingitud tema pidev nõrkus ja tervisehädad. ( raamatu alguses polnud ta kaks päeva peaaegu mitte midagi söönud. Hiljema haiguseajalgi keeldus söögist) Teenja Nastja tõi talle ikka vahel kaastundlikkult teed, suppi ja leiba. Kõrtsis olles tellis ta oma niigi vähese raha eest õlut, selle asemel, et süüa osta. Kõrtsis käis ta tavaliselt harva, kuna need oli tema arvates liialt rahvarohked kohad. (Klaas õlut või tükk kuivikut).Tema iseloomus avaldusid meelekindlus ja külmaverelisus. See tuli välja mõrva juures, kus ta valis relvaks minu arvates ühe kõige kohutavama terariista kirve
Informaator ja kantseleis töötav tütarlaps talutasid ta välja. Värske õhu käes hakkas K.-l kohe parem. Neljas peatükk Preili Bürstneri sõbranna K. üritas preili Bürstneriga vestelda, kuid tal ei avanenud selleks võimalust. Lõpuks saatis ta preilile kirju, kuid vastus ei tulnud neist ühelegi. Ühel pühapäeval oli koridor liikumist täis ning preili Montag kolis preili Bürstneri tuppa. Samal ajal kui K. sõi ning proua Grubachiga rääkis, kuulis ta uksel koputust. Teenja tõi teate, milles seisis, et preili Montag soovib K-ga söögisaalis vestela. Vestlus toimus proua Bürstneri palvel. Sisse tuli Lanz ( proua Grubachi õepoeg). K lahkus ruumist ning peatus seejärel preili Bürstneri ukse taga. Ta koputas, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks avas ta ukse ning nägi, et preilit polnud kodus. Preili Montag ja Lanz märkasid K. tegu. K. kiirustas häbi tundes oma tuppa. Viies peatükk Peksja K
Informaator ja kantseleis töötav tütarlaps talutasid ta välja. Värske õhu käes hakkas K.-l kohe parem. Neljas peatükk Preili Bürstneri sõbranna K. üritas preili Bürstneriga vestelda, kuid tal ei avanenud selleks võimalust. Lõpuks saatis ta preilile kirju, kuid vastus ei tulnud neist ühelegi. Ühel pühapäeval oli koridor liikumist täis ning preili Montag kolis preili Bürstneri tuppa. Samal ajal kui K. sõi ning proua Grubachiga rääkis, kuulis ta uksel koputust. Teenja tõi teate, milles seisis, et preili Montag soovib K-ga söögisaalis vestela. Vestlus toimus proua Bürstneri palvel. Sisse tuli Lanz ( proua Grubachi õepoeg). K lahkus ruumist ning peatus seejärel preili Bürstneri ukse taga. Ta koputas, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks avas ta ukse ning nägi, et preilit polnud kodus. Preili Montag ja Lanz märkasid K. tegu. K. kiirustas häbi tundes oma tuppa. Viies peatükk Peksja K
- Keisriks oli Aleksander I - Rahvas austas teda, kirjalikes pöördumistes rõhutati tema positsiooni, tema head valitsemist ja lahkust. - Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I lähikonda) - Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenja. Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning
takistada mehe märatsemist õnnestub Gregoril oma tuppa tagasi peitu minna. Ta oli märganud, et peale töö leidmist pangas oli isa rüht paranenud ning ta nägi tervem välja. Pere tunneb kaasa vigastatud Gregorile ning jätab õhtuti toa ukse lahti, et too näeks kuidas ema õmbleb, õde prantsuse keelt õpib ja isa tugitoolis istudes hädaldab kui raskeks ta elu muutunud on. Gregor saab teada, et pere on ehted maha müünud ja teenja asendanud koristajaga, et raha säästa. Õde ei vaevu enam venna eest hoolitsema, kui ema ta tuba koristab ärritub Grete, kuna tema on see kes peaks venna eest hoolitsema. Gregor lõpetab söömise ja magamise, kuid uus koristaja räägib temaga meeleldi ning hiilib kutsumata ta tuppa et teda näha. Olles jõllitamisest kõrini ründab Gregor koristajat, kuid too ähvardab teda tooliga. Pere võtab korterisse kolm üürniku, kes ei talu segadust. Korra hoidmiseks paigutavad
süüdlane. Ordu ei olnud ise appi läinud, Kettler ei tulnud linna, vallutamise alguses laagrist ei väljutud, linnale appi ei mindud ning päev hiljem pandi asjad kokku ja lahkuti. Kettleril oli vaja end süüst puhtaks pesta. Kettler väitis, et oleks linnale appi läinud, aga tulid kahetised teated. Ühelt poolt, et linnas on tulekahju ja oht vallutusele, teisalt aga, et tulekahju on möödas ja ohtu pole. Tõi mängu Narva raehärra, kes oli saatnud oma teenja, et öelda, et oht on möödas. See sama raehärra oli enne Narva langemist saatnud oma pere ja vara Tallinnasse, justkui oleks midagi ette arvanud/teadnud. Samas uurimisel tuli välja, et tema oli tol päeval linnas, väravad olid kinni, aga teenja oli väljaspool. Vene pool sai Narva langemisega indu juurde, edasi hakati Virumaad enda kontrolli alla püüdma. Vasknarva oli järgmine. Mai lõpus jõudsid venelased sinna ning piirasid ümber
isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on valduse teenja. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Vastasel juhul on valdus ebaseaduslik. Seaduslikuks valdajaks on isik, kes teostab valdust asja-või võlaõigyslepingu alusel. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS § 34 lg 2) . Sellel eeldusel põhineb vallasasja heauskse omandamise võimalus valdajalt, sest eeldatakse teama omanikuks olemist (AÕS § 90 lg 1)
annaabi.ee 
