DOKUMENT - kui tõestamise vahend - teabekandjale jäädvustatud (paber, mälupulk...) - kui info edastamise vahend - info on kättesaadav ja väärtuslik DOKUMENDISÜSTEEM · dokumendid · dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad · kasutatav tehnoloogia Dok halduse reeglid pannakse kirja asutuse dok.halduse alusdokumentidesse. DOKUMENTIDE LIIGITAMINE · funktsionaalne töö- ja teenistussuhted; töötervishoid ja tööohutus; varad · struktuuripõhine juhtkond; planeerimine · temaatiline aruandlus; IT; personal, koolitus · dokumendiliikidel põhinev käskkirjad, protokollid, volitused, kirjad, toimikud Dok.süsteemi kasutajad jaotatakse rühmiti. Määratakse õigused ja piirangud. PABERDOKUMENDI EELISED · mugav lugeda · pole vaja spets arvutitarkvara · lihtne allkirjastada · säilib hästi ja kaua PIIRANGUD · toimikutest otsimine võtab aega
Iga dokument tekib mingi kindla funktsiooni täitmise käigus. Funktsioonid jagunevad: põhifunktsioonid (igal org-l erilised) ja tugifunktsioonid (kõikidel org-del sarnased) Rahvusarhiivi poolt enim soositud dokumentide liigitussüsteem Näit. Funktsioon 1 Raamatupidamise arvestamine 1.1 Raamatupidamise ja aruandluse korraldamine 1.2 Eelarvestamine Funktsioon 2 Töö- ja teenistussuhted 2.1 Personali planeerimine, värbamine, arvestus 2.2 Personali arendamine ja koolitamine Funktsioon 3 Järelevalve korraldamine 3.1 Mälestiste järelevalve 3.2 Muinsuskaitsealade järelevalve Struktuuripõhine liigitamine Organisatsioonid jagunevad osakondadeks, jaoskondadeks, talitusteks, divisjonideks või muudeks allüksusteks
01.03) ja koostöö kokkulepped 64 Dokumendi- ja arhiivihaldus Digitaalarhivaalid Arhivaalide loetelu peaks sisaldama teavet selle kohta, millisest hetkest alates hoi- takse alal arhivaale ainult digitaalsena. Esitada tuleks ka viited arhivaalide asukohale (vt NÄIDE 14). NÄIDE 14. Digitaalarhivaalide esitamine arhivaalide loetelus Funktsioon: TÖÖ- JA TEENISTUSSUHTED Sarja pealkiri: LÄHETUSKORRALDUSED Tähis: 4-5 Säilitustähtaeg: 7 aastat Meedium: D (2005-...), P (1996-2004) Asukoht: EDHS (2005-...); personaliosakond (1996-2004) Sarja Toimiku Pealkiri Hulk Piirdaatumid Märkused tähis jrk nr 4-5 1 Lähetus 1 1996 Hävitatud.
kontrollimist. Juhist kasutatakse arhiivimoodustaja tugifunktsioonide käigus tekkivate dokumentide hindamisel. Täies mahus saab juhist rakendada nende arhiivimoodustajate dokumentide hindamisel, kes on avaliku arhiivi järelevalve all ning kuuluvad kogumisallikate hulka. Käsitlusalaks tugifunktsioonid ja nende hindamine: Arhiivimoodustaja ja haldusala tegevuse korraldamine; Infoallikate ja infotehnoloogia haldamine Töö ja teenistussuhted. Töötervishoid ja tööohutus Finantsplaneerimine ja raamatupidamise arvestus Varade haldamine ja hooldus Suhtekorraldus Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi raames Juhis on abimaterjal avaliku sektori siseaudiitoritele asutustes asjaajamise ja arhiivitöö alaste auditite tegemisel. Vananenud juhis. Seadused muutunud vahepeal. Käsitleb digitaalset dokumendihaldust minimaalselt. Juhist saab kasutada ühe asutuse, struktuuriüksuse või asutustegrupi asjaajamise ja
haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult. Järelikult ei saa avalik-õigusliku vaidluse olemasolu eitada. Selliseid olukordi võib esineda ka muude riiklikku järelevalvet teostavate asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul. Avalik-õiguslikku vaidlust HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei saa isikul tekkida ka kohtuga õigusemõistmise käigus tehtud toimingute pinnalt. Õigusemõistmise välised kohtuasutuse kohustuste täitmine (nt avaliku teabe avaldamine, teenistussuhted) võib aga olla halduskohtus kontrollitav.3 2. Avalik- ja eraõigus. Avalik-õiguslik vaidlus on isikute vahel avalik-õiguslikus suhtes puhkenud vaidlus. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Vaidlusaluse suhte avalik-õigusliku iseloomu tuvastamine eeldab üheaegselt, et: isik, kelle tegevust halduskohtus vaidlustatakse, oleks riik või muu avaliku võimu kandja (sh avalikku ülesannet täitev eraisik) institutsionaalne aspekt;
müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2
Vaatamata sellele, et seaduse järgi nimetab notari ametisse justiitsminister (NS § 14 lg. 1), et ette on nähtud notari ametialased kitsendused (ei või pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl, v.a. pedagoogiline ja teadustöö, ei või tegelda maaklerlusega jne.), ei ole notar riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Avalikuks teenistuseks saab lugeda avalike ülesannete täitmist riigi-, omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku teenistuses. Teenistussuhted on tunduvalt laiem mõiste, kui õigused ja kohustused, mis tekivad avalik-õiguslike ülesannete seaduslikul delegeerimisel. Siia kuuluvad palk, sotsiaalsed tagatised jne. See kõik notarile ei laiene. Peale nimetatu sätestab seaduse § 3 lg. 4 selgesõnaliselt, et notar on oma büroo töötajate tööandja. Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need
Vaatamata sellele, et seaduse järgi nimetab notari ametisse justiitsminister (NS § 14 lg. 1), et ette on nähtud notari ametialased kitsendused (ei või pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl, v.a. pedagoogiline ja teadustöö, ei või tegelda maaklerlusega jne.), ei ole notar riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Avalikuks teenistuseks saab lugeda avalike ülesannete täitmist riigi-, omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku teenistuses. Teenistussuhted on tunduvalt laiem mõiste, kui õigused ja kohustused, mis tekivad avalik-õiguslike ülesannete seaduslikul delegeerimisel. Siia kuuluvad palk, sotsiaalsed tagatised jne. See kõik notarile ei laiene. Peale nimetatu sätestab seaduse § 3 lg. 4 selgesõnaliselt, et notar on oma büroo töötajate tööandja. Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need
annaabi.ee 
