AMETIJUHEND TREENER-PEDAGOOGI AMETIJUHEND I ÜLDSÄTTED 1. Treener-pedagoog on töötaja, kes töötab töölepingu alusel. 2. Treener-pedagoogile laieneb töölepingu seadus 3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8
tagasi nõuda. AVALIKU TEENISTUSE SEADUS Ametniku koondamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemal üks kuu. Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate
Täitmisviisi valib käsusaaja, kusjuures vajaduse korral on käsuandja kohustatud täiendama käsku asjakohaste juhistega. Käsuandja on kohustatud kontrollima, kuidas alluv on käsust aru saanud. Kui käsusaaja ei saanud käsust aru, peab ta käsuandjalt küsima selgitust. Käsu täitmisest tuleb käsuandjale ette kanda, kui käsuandja seda käsu andmisel nõudis. Kaitseväelane on kohustatud vastuvaidlematult täitma kõik otseste ülemate teenistusalased käsud, välja arvatud käsud, mis nõuavad selle saajalt Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel karistatava teo toimepanemist. Sellise käsu peab käsusaaja jätma täitmata ja kandma käsu saamisest viivitamatult ette käsu andnud kaitseväelase otsesele ülemale või oma vahetule ülemale. Käsuandja vastutab antud käsu eest. Käsu täitmise eest, mille tagajärjel paneb käsusaaja toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel
Avalikus teenistuses on eelisõigus ennekõike teenistujate esindajatel ja siis põhikohaga ametnikel. Teenistujateks peetakse kõiki neid , kes on palgatud n.ö avaliku teenistuse seaduse alusel, seejärel tulevad põhikohaga ametnikud ning siis järgnevad abiteenistujad(TLS). Kui ametitasemed on võrdsed, siis võetakse järgmised parameetrid võrdlemiseks. Põhikohaga ametnike puhul võrreldakse teenistusalaseid näitajaid. Kui aga juhtub nii ,et teenistusalased näitajad on võrdsed, eelistatakse ametnikku, kellel on ülalpeetavad, saanud kutsehaiguse või pikema teenistusstaaziga inimene. Töölepinguseaduse kohasel on tööandjal on õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Samas, aga töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis
1 Koondamine avaliku teenistuse seaduse alusel Avaliku teenistuse seaduse põhjal võib ametniku vasbastada koondamise tõttu ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, asutuse reorganiseerimisega. Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Nendest ametnikest on eelisõigus neil kel on paremad teenistusalased näitajad ametnikuna. Kui juhtuvad olema võrdsed näitajad siis eelistatakse seda, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem tööstaas või kellel on ülalpeetavaid. Koondada ei tohi neid ametnike, kellel on vähemalt alla kolme aasta vanuseid lapsi ning naisi, kes on rasedad. Ametnikku ei vabastada, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul,
1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külge, sisulist külge ei vaata. a. sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. b. otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõltumatute ekspertide ja komisjoni otsustused – põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga 4. Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu vältimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil. 5. Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus,
1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külege, sissulist külge ei vaata. - sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. - otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga 4. Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu välitimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil. 5. Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus, siis
1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külege, sissulist külge ei vaata. - sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. - otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga 4. Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu välitimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil. 5. Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus, siis
annaabi.ee 
