korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Kui Rabaraual polnud enne raske lahti lasta eelmised teenijad, kes lahkusid pisarsilmil või vihasena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui võimalik, kuid Anu jäi pidama Kurma talu põllule, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis. Anu sünnitas poja, kelle nimeks sai Joosep
korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Kui Rabaraual polnud enne raske lahti lasta eelmised teenijad, kes lahkusid pisarsilmil või vihasena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui võimalik, kuid Anu jäi pidama Kurma talu põllule, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis. Anu sünnitas poja, kelle nimeks sai Joosep
tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, kui saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Sest Rabaraud hakkas abielluma Kai-Kadriga, kelle raha ja varandust ta väga ihkas. Rabaraual polnud enne raske lahti saada eelmistest teenijatest, kes lahkusid pisarsilmil või vihastena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis Anule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning Ronivere talust hoida eemale niipalju kui võimalik. Kuid Anu jäi Kurma talu põllule, mis oli Rabaraua talu juures, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis
kiriromaan (1740-41). Selle romaani pärast läksid Richardson ja Fielding tülli (viimane kirjutas teisiti). Romaanis on tõstatatud küsimus naise rolli kohta ühiskonnas. Kesksed on teenijatüdruk Pamela kirjad, mille läbi rullub jutustatav lugu lahti. Tüüpiline teenija ja härra vaheline armastuslugu. Romaanil on ka kõlbeline eesmärk – alamast klassist pärit inimest ei saa sündida tegema midagi, mida ta ei taha. Fielding kirjutab samal teemal, aga teistpidi – peategelaseks on (teenijast) mees, keda võrgutab tema proua. Richardsoni teine romaan on „Clarissa“, kus kujutatakse läbinisti vooruslikku naist. See on samuti kiriromaan, kus Richardson kasutaba aga ka juba teiste tegelaste kirju loo jutustamiseks. Romaanis kirjeldatakse ka erootilisi stseene, mida Richardsoni kaasaegsed talle pahaks panid. Kiriromaan on valgustuse ajal kõige selgemate žanritunnustega. See osutab sisemonoloogi tähtsusele ning on eelduseks psühholoogilise romaani tekkele.
Kõrvalhooned asetsevad ümber härrastemaja ees paikneva ümmarguse väljaku, muutes selle läbinisti sümmeetriliseks. Ühele poole jääb ait, teisele tõllakuur ning kolmandale vaatega vastu peahoonet valitseja maja. Nii ait kui tall, mis mõlemad on kogukad uhke kaaristuga maakivist hooned, lasti ehitada Paul Krüdeneri aegu 1846-1847 , valitsejamaja on veidi hilisem. Kas olid majandusraskused või liiga luksuslik elu (nii kirjutab Hupel nördinult Lahmuse 37 teenijast), kuid mõis müüdi 1858. aastal 40000 hõberubla eest Vastemõisa rentnikule Ludwig Rathlefile, kes oli oma aja kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857
seisukohalt, vaatleme ka neid: Eisen eristab kolme lugu. Esimene jutustab Miikaelist, kes lendava maoga sõdis. Selle tulemusena “/.../ sadanud 40 päeva taevast kurje vaimusid maha. Vette sattunud vaimudest tekkinud näkid.”(Siit võib järeldada, et maapeale ja mujale kukkunuist said teised haldjad. 6) Teine lugu sarnaneb tegelaste tõttu F.R. Faehlmanni kunstmuistendiga “Koit ja Hämarik” – “Teise arvamise järgi sündis näkk Vanataadi teenijast. Vanataadil olnud muiste poiss ja tüdruk teenimas, eksinud aga kuidagi viisi peremehe käsu vastu. Nuhtluseks pannud Vanataat poisi tuuleks ja tüdruku näkiks.” (Eisen 1995:60) Kolmas lugu on oma lapse tapnud ja ennast uputanud tüdrukust, kellest saab esimene näkk, ja kes igal jaaniööl lapse hauda otsima läheb (“Sellepärast teatakse nii palju näki ilmumisest jaaniööl kõnelda” (Eisen 1995:60)). Näkineiu
annaabi.ee 
