2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja
1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud)
plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). 16
Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud).
Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks. Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine lõi piirkonda suurema hoonestuse enne seda asusid seal kandis Tallinna rae kirjutaja Heinrich Fonne kinnistud ja Drentelnide suvemõis. 18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal.
Toetuda tuli ainult Uuele testamendile, ligimesearmastus. Taunis pärisorjust. Kui mujal reformeeriti, siis Ivan samal ajal kindlustas vene õigeusu seisundit. Eriti oluline oli 1551. aastal peetud nn Stoglavi kirikukogu. Sellele esitati tsaari ülesandel ,,Sada peatükki", hulk ettepanekuid jms. Üritati ka moraali tõsta. Trükikoja loomine. ,,Domostroi" ,,Kodukord," vene kultuuriloo tähtteos, mis annab hea käitumise ja kodu korrashoiu kohta juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. Põhiautor on ülempreester Silvester. Teadus Mikolaj Kopernik. 16. sajandil esitas uue maailmasüsteemi idee Maa keerleb ümber päikese. Samuti näitas, et Maa ja ka teised planeedid pöörlevad ümber oma telje. Tema õpetust põhjendas, täiendas Johannes Kepler, kes näitas, et planeetidi orbiidid(tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Giordano Bruno. Tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse, kuid viis ka edasi Koperniku
Kirik ja riik- Ivan IV kindlustas õigeusu seisundit, moraali kaitse. ,,Sada peatükki"- ettepanekud ja arupärimused, kirikukogu pidi andma vastused ja lahendused. Preestritel oli hariduseprobleeme. Loodi trükikoda nagu mujal euroopas. Tekkis ülestõus ja masin lõhuti, Ivan tegi uuesti. Trükkaliks määrati Ivan Fjodorov. 1564.a esimene raamat sealt ,,Apostel", peagi tekkis seal tulekahju. ,,Domostroi"(kodukord)- raamat, mis annab juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. 64peatükki, põhiautor on Silvester. Ivan IV terrorireziim mõjus vene kultuurile halvasti. 39.Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik - suur mõju oli maadeavastustel, mis näitasid kogemuslikult, et maa on kerakujuline. Kopernik tuli mõttele, et univerismi kekpunkt on päike, maa aga tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese.Ühtlasi näitas kopernik, et maa ja teised planeedid pöörlevad ka ümber oma telje. Oli
Proua Bonacieux võtaks kuriteo enda pea'e: tõsi küll, see hävitaks ta reputatsiooni, kuid mis tähtsust on siin maailmas väikese kaup-mehenaise reputatsioonil? Lossiõue pääsenud, läksid hertsog ja noor naine piki müüri edasi umbes kakskümmend viis sammu, si's tõukas proua Bonacieux väikest kõrvalust, mis päeval oli avatud, kuid õhtul tavaliselt suleti. Uks avanes, mõlemad astusid sisse ja leidsid ennast pimeduses. Ent proua Bonacieux tundis Louvre'i teenijaskonnale määratud lossiosa kõiki keerdkäike. Ta sulges enda järel ukse, võttis hertsogil käest kinni, astus kobades mõned sammud, haaras käsipuust, leidis jalaga trepiastme ja hakkas 137 trepist üles minema. Seejärel läks proua Bonacieux paremale, sealt edasi mööda pikka koridori, siis jälle ühe korruse võrra allapoole, astus veel mõned sammud, pistis võtme lukuauku, avas ukse ja lükkas hertsogi tuppa, mida valgustas ainult öölamp, öeldes:
annaabi.ee 
