- lisaks giiditeenus 100 krooni ühele grupile - täiendavalt võimalik tellida kerge eine ("Punahärra pärastlõunane kõhutäide", "Parunessi parim osa päevast") 40 krooni 2) LEGENDIDE RETK SARGVERE MÕISAPARGIS, gruppidele 20-50 inimest, ettetellimisel maist kuni septembrini, ketvus- 1 tunnine legendide lavastus vabas õhus, hind: - 40 krooni ühele inimesele Teid võtab vastu Sargvere mõisa härrasrahvas koos teenijaskonnaga, kes tutvustavad mõisa ja mõisaparki läbi kohalike legendide. 3) LASTELE SEIKLUSRADA "LEIA PUNAHÄRRA AARDELAEGAS", gruppidele 20-50 inimest (lastele I-IV klassini), ettetellimisel maist kuni septembrini, kestvus 1,5- 2 tundi, hind 40 krooni ühele inimesele, lisaks võimalik tellida kerge eine ("Noorparuni jahipauna põskepiste", "Mõisapreili piknikukorv")-20 krooni, Lapsed tutvuvad läbi seikluse mõisa ajalooga, legendidega, pargiga jne. Lahendatakse
Hamlet 1. Tsitaadid: ,,Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond..." Hamlet ei olnud rahul oma teenijaskonnaga, kes tema järel pidevalt nuhkisid. Ta ei tahtud oma eniseid koolikaaslasi samal tasemel kohelda. ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" Hamlet oli tüdinenud mõtisklustest, mis ta edasi tegema peaks. Ta otsustas isa mõrvarile vääriliselt kätte maksta. ,,Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab
Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja rääkides oma tunnetest Jevgeni vastu. Onegin
o) Vittorio Emanuele III - Itaalia kuningas. 1911 alustas sõda Türgiga. p) Theodore Roosevelt - Ameerika Ühendriikide president 1901-1909. q) Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921. Neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale 1ms. r) Nikolai II - Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses 1894 1917. lasti maha 17. juulil 1918. aastal koos perekonna ja väikse teenijaskonnaga. s) Pjotr Stolõpin - Vene keisririigi poliitik ja peaminister aastatel 1906 1911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Stolõpin hukkus vasakäärmuslase Dmitri Bogrovi 14. septembril 1911 Kiievi ooperis korraldatud atentaadi tagajärjel. t) Franz Ferdinand - Austria -Ungari troonipärija, kelle atendaat oli I ms ajendiks
läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Nikolai II - Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Tapeti kolm kuud hiljem Jekaterinburgis koos abikaasa, viie tütre, poja ning väikese teenijaskonnaga 17. juulil 1918. Aleksandr Kerenski – Venemaa riigitegelane ja poliitik. Oli üks esseeridest. Kerenski valiti Petrogradi Nõukogu aseesimeheks. Ta oli Ajutises Valitsuses esialgu kohtuminister, seejärel sõjaminister ning 1917. a suvel sai ta peaministriks, kui astus tagasi vürst Lvov. Sai teada enamlaste riigipöördekatsest ning põgenes. Hiljem üritas organiseerida vastupanu, kuid sellest polnud enam kasu. Ta suri USA-s.
on ja harva Thornfieldis on. Jane kuuleb Rochesteri kohta palju head ja lahket, k.a et Adele olevat mr Rochesteri sohilaps ühe prantslannaga. Jane, olles õnnelik oma uue elukoha üle, vajub unne. Järgmine päev kohtub ta Adele'iga, kes, pärast esimesi tunde, on Jane meelest keskpärane õpilane. Ta pole eriti taibukas ja usin, kuid loll ka mitte. Keskmine. Jane kiindub Adele'i kiirelt. Samuti saab ta hästi läbi ka ülejäänud teenijaskonnaga. On ainult üks imelik naine, Grace Pool, kes on teenija, kuid alati kuskil üleval ruumis. Ühel päeval, kui Jane Thornfieldi lähedal asuva linna poole jalutab, kohtab ta teel ühte mees hobusel koeraga, kes kukub ja jala nikastab. Jane aitab ta hobuse peale tagasi. Kui Jane tagasi Thornfieldi jõuab, avastab ta, et see mees oli mr Rochester, Thornfieldi peremees. Järgmisel päeval tahab mr Rochester temaga kohtuda. Nad vestlevad huvitavatel teemadel ja Jane avastab, et kuigi mr
Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust
annaabi.ee 
