Merineitsi mattis selle mõtte otsejoones maha, sest esiteks tema emale ei meeldiks see ja teiseks ta ei oskaks üldse tantsidagi. Elisabethi teenianna aga innustas teda nii palju, et printsess oli nõus osalema ja igapäev uimerdamise asemel tegi ta tantsutunde lossi saalis. Mõõdus ühel emal seitse last. Lõpuks jõudis kätte kaua oodatud nädalavahetus. Kuninga lossi oli kutsutud kõik naised kes vähegi oskasid tantsida. Teenia soovis talle kivi kotti ja nii merineitsi teele läksgi. Enne tantsule minemist pidid neiud ütlema printsile ühe tundmatu lause. Merineitsi ütles: ,, Teine mees teisel pool mäge, aga kumbki ei saa teineteisega kokku!" Prints ei suutnud ära aimata mida ta ütles ning pidi temaga tantsupõrandale tantsima minema. Nad tantsisid väga romantiliselt ja printsessil ja printsil tekkisid tunded, lõpetades tantsu, kogu saalisviibijad aplodeerisid tugevalt. Võistlus oli
· Pederastia- (kreeka k. "Meeste vaheline armastus")mida peeti täiesti normaalseks. Orjandus · Orjad olid tavaliselt : · Vangi läinud kreeklased · Vallutusretkel orjastatud inimesed · Maksudega hätta jäänud inimesed jne. · Nende töö seisnes: · Suurmaaomanike ja talupoegade põllutööd · Teenia, käsitööliste ja jõukamate inimeste majapidamistes. · Kaevandused · Ehituste ehitamine · Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav, nad olid omaenda vara. · Kreekas olid orjad just kui ühiskonna välised aga orjatöö ja kodanikuvabadus oli tihedalt seotud Makedoonlased kreekas+Philippos II · Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas
orkestrile. Näiteks Haydni ,,Tobia tagasitulek", Mozarti ,,Kahetsev Taavet" ja Beethoveni ,, Kristus õlimäel" Opera buffa Koomilise sisuga ooper, koomilised tegelased. Tegelased on madalast seisusest, käitumine ja lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Aristokraatlikule ooperile vastanduv mängulaad. Ilmalikud ja reaalsed teemad. Näiteks Giovanni Battista Pengolesi ,,Teenia-käskijanna". Opera seria- Valitses 18. sajandi alguses Euroopas. Itaalia tõsine ooper. Zanri väljapaistvaim helilooja Händel. Näide Gay ja Pepuschi ,,Kerjuse ooper", mis pani aluse inglise laulumängule. Tegelased kreeka mütoloogiast või ka näiteks Truudus ja Meelekindlus. Laval kõrgete eetiliste väärtuste allegooriad. Väärtuste konflikt. Koor Glucki ooperireformi järel muutus ta osatähtsus 18. sajandi teisel poolel.
nüüd oli ta sunnitut saatma postkaarte, pikkade kirjade asemel, sest nii oli odavam. Ta suri 1934. aastal nälga. Sündmustik toimus ühe tööpäeva hommikul, kui Samsa ülesse ärkas, aimates, et oli sisse maganud. Peamiseslt toimus tegevust Gregor Samsa oma enda toas, hiljem ka mujal korteris. Teosepeategelane on Gregor Samsa, ta oli täiskasvanud mees, kes teenis oma perele leiba. Ta oli rändav müügimees. Neil oli uhke korter ja palju abilisi. Neil oli koristaja/teenia ja kokk. Gregor elas koos oma õe Grete ja vanematega. Tema õde hoolis temast väga ja peale seda hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta õde ainus, kes ta eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul süüa ja koristas ta tuba. Kogu teos kõneleb sellest, kuidas Gregor muutusest jõudis surmani. Kogu raamatu vältel tunneb Gregor depressiooni, sarnaselt Kafkale. Tundub nagu oleks Kafka kirjutanud teose endast. Gregor Samsa suri lõpuks nälga, samuti ka Kafka.
- Eugene üritab Delphinele öelda, et ta isa on suremas, kuid neiu on liigselt vaimustatud ballist ja ei lase Eugenel rääkida, ei tee välja oma isa haigusest/olukorrast - Isa Gorioti seisund halvenes pidevalt - Isa goriot vajas kulukat hoolitsust, kuid raha selleks polnud - Goriot sonis oma tütardest, loodab neid veel enne surma näha ja kallistada - Anastasie toob põhjenduseks miks mitte oma isa vaatama minna tüli mehega - Delphine teenia keeldus neiut üles ajamast kuna ta oli ballilt tulnud ja väsinud ning teda äratades neiu ärrituks - Goriot mõistab, et ta tütred ei kavatsegi tulla ja kirub neid, kahetseb, et nende peale kogu oma raha kulutas, leiab, et oleks tal raha, oleksid tütred temaga praegusel hetkel lootuses pärandust saada - Delphine lubas lõpuks isa juurde tulla, kuid siiski sinna ei jõudnud, sest tal puhkes
võttis umbes 6-8 tundi! Fotodel on XVII-XIX saj. krepi- ja lokitangid Meestel on oma saladused.. Aga kas tead, et naad kasutasid miniatuurseid lokitange, mis olid vuntsideks ja habemeks mõeldud? XIX sajandi džentelmeni komplekt Palju huvitavaid pilte saab vaadata veel http://arangur.ee/artiklid Kokkuvõte Kes on siis juuksur? Ajalugu räägib, et algselt oli juuksur kellegi ori või teenia, hiljem kõrgelt hinnatud tegelane. Tänapäeva juuksuri mõiste : Juuksur on isik, kes lõikab, piirab, stiliseerib teiste inimeste juukseid. Igal juhul on se amet läbi aegade olnud väga huvitav ala ja ajaga on ta väga palju arenenud. Kasutatud kirjandus 1. http://juuksed-juuksepikendused.blogspot.com/2010/03/juuksevarvimise- kunst.html (12.11.2014) 2. http://arangur.ee/artiklid (12.11.2014) 3. http://syda10
Riiklikud asutused nt maksuamet, politsei). Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad tööd iseseisvalt; säilib riigi kontroll, eraldades neile raha ja tellides teenuseid (raviasutused, ülikoolid, ringhääling). ERASEKTOR Tunnused: kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete ja seal hõivatud tööjõu hulga järgi. Riik sekkub maksude ja õigusnormidega. KODANIKUÜHISKOND Eesmärgiks pole valitseda või teenia kasumit. Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete
Neid näeme maitsekat värvikasutust,eredaid tüüpe ja väga loomilikkusituatsioonitunnetust. Tähelepanuväärne on tema valguse kujutamine: ta oli esimene,keda huvitas päikesevalgus. Diego Velazguez "Õuedaamid" Hollandi maalikunst Läbi revolutsiooni iseseisvunud Hollnadis võttis maad realistlik stiil. Hollandis sai populaarseks olustikumaal,natüürmort, lillemaal ja realistlik maastikumaal. Hollandi maalidel näeme igapäevaseid toimetusi : teenia ulatab vett, peretütar loeb kirja v saab isa käest noomida, musitseeritakse jne.Väga armastatud olid peostseenid. Hollandi maalil puudus tõsise töötegemise ja raske leivateenimise kujutamine. Teiste seast kerkis esile Jan Vermeer van Delft (1632-1675), kelle vähestes piltides ei toimu kunagi midagi tähtsat,kui kelle tegelased on võluvad oma sundimatuse ja loomulikkusega.Tihti on kunstnik nad asetanud akna alla. Hollandi portreekunsti üks tuntumaid esindajaid oli Frans Hals
annaabi.ee 
