Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel.
olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur. Naise ja mehe rolli perekonnas on eri piirkondades ja aegadel mõistetud erinevalt. Kuigi rohkem on olnud maid ja aega, kus naisel puuduvad õigused kodust väljaspool tegutsemiseks. Kodus on naine küll vastutaja ja korraldaja aga ta pidi siiski mehele täielikult alluma. Heebrea tsivilisatsioonis toetuti perekonnale kui algüksusele, perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teenena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Kuigi perekond oli patriarhaalne, austati naisi rohkem kui enamikes kultuurides. Seksuaalelu kuulus küll abiellu, kuid sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas ei lasknud ranged ,,abielulised kohustused" mehel ja naisel üksteisest võõrduda. Üksikuid inimesi oli vähe, sest abielluti napilt enne suguküpsuse saavutamist ja leskede uuesti abiellumist peeti igati õigeks.
Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo
Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo
Järgnevalt hakkab toimuma mõjutamine, kuna proovitakse teda ,,pehmeks rääkida", et ta ikka tuleks. Viimaks, kui sõber järgi annab ja nõustub, on toimunud mõjutus, kuid kuna see kellelegi liiga ei tee, siis on see kas positiivne või isegi neutraalne. Negatiivne mõjutus on see, kui tagajärg teeb kellelegi kahju, nt. kutsutakse sõber koolitunnist popitama. Ise ma ennast tahtlikult negatiivselt mõjutada ei lase, kuid on juhtunud olukordi, kus tahan teisisele teenena head teha ja viimaks tuleb välja, et see oli seotud millegi kahjustava või mitte just kõige meeldivamaga. Sellisel juhul on mind negatiivselt mõjutatud. Üldjuhul ma ise eriline mõjutaja ei ole, kuna üritan oma asjadega ise hakkama saada. Mulle ei meeldi teistele liialt palju loota, kuna see tekitab veel suuremat mõjutamist. 3. Mina kui inimeste tundja Seda, kui hea inimeste tundja ma olen, olen ma avastanud viimase aari aasta jooksul. Aja
Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Siiski olid vähemalt klassikud mängukavas kohusetundlikult esindatud ja uuema maitse näidetena lavastati sajandi lõpul koguni paar Wagneri ooperit. Tagasivaates paistab baltisaksa teatri olulisima ajaloolise teenena tõuge, mille see andis põlisrahvaste eestlaste ja lätlaste teatrile, sest muidugi oli baltisaksa lava too teatrivorm, mida noorte rahvuslike liikumiste algatajad paremini tundsid ja paratamatult ka jäljendasid. Teatrielu areng aastatel 19181940 Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Kunstide üldine areng kulges institutsioonistumise
2 SISSEJUHATUS Artur Alliksaar on tuntud Eesti luuletaja. Ta on kirjutanud palju väga olulise tähtsusega luulet ning ühe näidendi. Alliksaar ei elanud küll kaua, aga see-eest suutis eestlastele väga palju edasi anda oma eripärase ning sügavamõttelise loominguga. Tema eluajal ei näinud trükivalgust mitte ükski luulekogu, aga kirjastuses suutis trükimusta näha vaid tema ainuke näidend. Mõne ajakirjandusväljaande teenena siiski üksikud Alliksaare luuletused jõudsid ka tema eluajal avalikkuse ette. Peatükkidest on sõltuvuses luulekogu „Päikesepillaja“ tsüklilise järjestusega, mis mingil määral on kronoloogiline. Peamiseks järjestamisargumendiks on aga assotsiatsioon, mis on ühtlasi ka parim sõna iseloomustamaks enamikku Artur Alliksaare loomingut. See tugineb tihtipeale näiliselt ühendamatute asjade jäigale ühendamisele. Iseloomulikeks tunnusteks võib