Nendest peetakse väga oluliseks kõvadust, soojusjuhtivust (900–2320 W·m−1·K−1), keelutsooni ja optilist dispersiooni. Vaakumis või hapnikuvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma grafiidiks rohkem kui 1700 °C juures. Õhus algab sama protsess temperatuuril ca 700 °C.[27] Teemandi süttimistemperatuur on hapnikus 720...800 °C, õhus 850...1000 °C. Looduslike teemantide tihedus on 3,15–3,53 g/cm3, puhtal teemandil ligilähedane väärtusele 3,52 g/cm3. Kõvadus Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik materjal Mohsi astmikus, kus mineraali kõvadus määratakse tema vastupanu järgi kriimustamisele ning seda hinnatakse skaalal ühest (kõige pehmemad) kümneni. Teemandi kõvadus on selle skaala järgi 10. Selle vääriskivi kõvadus on tuntud antiikajast saadik. Teemandi kõvadus sõltub tema puhtusest, kristallilisest täiuslikkusest ja orientatsioonist:. Kõvadus on kõige suurem
............................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS ,,Diamonds are a girls best friend". Aegumatu laul Marilyn Monroe repertuaarist. On tõsiasi, et teemandil on naisterahva elus tähtis koht. Teemantid on tohutult hinnas üle terve maa. Neid hinnatakse peamiselt oma erilise sära ja erakorde murdumisnäitajaga. Referaadi teemaks valisin teemandi, kuna sellele jäi mu silm esimesena peale. Uurimise käigus sain teada palju huvitavat, mida varem ei teadnud. Kõike huvitavat pole referaadis kirjas, kuid see-eest on kirjas kõige tähtsam. Teemandid on end pikka aega peitnud end oma sünnikohas, Maa südames. Väidetavalt on
ehete valmistamiseks. Ainult 20% teemantide maailmatoodangust on juveliirsed. Vääriskivide võltsimine Teemanti kõrge hind on põhjustanud vääriskivide võltsimist. Esimese õnnestunud teemandiimitatsiooni valmistas 1758. a. Austrias Joseph Strasser. Viini kullasepp sai puhta liiva ,raud-, alumiinium-, pliioksiidi ja naatriumkarbonaadi segu sulatamisel pliiklaasi ,millest lihvitud võltskivil oli niisama suur murdumisnäitaja nagu teemandil. Ka väliselt sarnanes võltsmineraal teemandiga. Nüüdisajal nimetatakse sellel teel saadud võltsinguid kullasepa nime järgi strassideks. Strasside valmistamisel saavutasid juveliirid suure vilumuse. Aga kuidas siis eristada teemandit võltsingust? Siin tuginetakse teemandi omadustele. Teemant on kõige suurema kõvadusega looduslik aine. Erandlikuks omaduseks on hea soojusjuhtivus; tavaliselt on mittemetallid halvad elektri- ja soojusjuhid, teemant on siin erandiks, mis ületab
Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, murduvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks. Õhu käes kõrgel temperatuuril teemant põleb nagu süsigi. Siin on süsinik redutseerijaks, ta ise oksüdeerub. Hapnik on aga oksüdeerijaks ning ta redutseerub.
kõrgel rõhul ja temperatuuril teemandiks, nii muutuvad ka paljude teiste ainete omadused. Boornitriidist tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril borasoon, mille kristallivõres paiknevad aatomid samuti nagu teemandis. Borasoon ületab teemanti kõvaduselt, temperatuuri- ning löögikindluselt. Borasoon on niisama hea või isegi parem kui teemandid tehnilistes rakendustes. Titaanoksiidist õnnestub valmistada nn. süsinikuta briljante, mille valguse murdumisnäitaja on suurem kui teemandil. Need tehisbriljandid on oivalise värvimänguga ja ületavad selle poolest isegi parimaid briljante. 1969. a. hakati USA-s toota tehisbriljante, mis nimetati daimonerideks. Need kujutavad endast sünteetilisi alumiiniumütriumsilikaate, mis paeluvad oma ilu ja sädelusega. Nõukogude Liidus valmistatud süsiniku briljandid on niivõrd sarnased ehtsatega et isegi kogenud juveliirid ei suuda neid väliselt eraldada tõelistest. Teemandi 1001 ametit
Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormi- dest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kolla- kas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, mur- duvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatak- se briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Briljantlihv Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks.
millel on väga suur kõvadus ja kulumiskindlus Sellised teramaterjale kasutatakse, kui on vaja suure tootlikkusega töödelda selliseid teravanulikke materjale nagu ristvineer puitlaasplaat, MDF-plaat . Kuubiline boornitriid (BN) TOOtenimi Borazon Materjalil on kuubiline kristallvõte ja oma ehituselt ja omadustelt on ta sarnane teemandile. Borazonil on isegi suurem temperatuuri kindlus kui teemandil . Kõvadus on teemandiga võrreldav . Boornitriidi valmistatakse 8…10 mm ja 1 cm pikkuse silindritena, mis joodetakse lõikeriista korpused külge. Kui lõikeserv on pikem, kui tuleb kõrvuti joota mitu silndrit . Borasooni kasutatakse sae- ja freesihammaste valmistamiseks, samuti ka abrasiivina lihvkäiades, mida kasutatakse näiteks satelliidist lõikehammaste teritamisel . Titaannitriid
kristallograafi Kathleen (Yardley) Lonsdale (1903-1971) Nime j. vene k. - лонсдейлит Moodustub kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel tO-del (1200 K) kõrgorienteeritud grafiidist – heksagonaalne võretüüp tihedus 3,51 g/cm3 (nagu teemandil) on leitud ka meteoriitides Niisiis on praegu tuntud süsiniku 5 allotroopi Prognoositakse veel 6. allotroobi olemasolu ja omadusi; (tihedus 15-20% suurem kui teemandil; metallilise juhtivusega; saamine ülikõrgetel rõhkudel, üle 60 GPa) 3.8.2. Keemilised omadused Madalatel temp-del keemiliselt inertne Süsiniku erin. vormide keemil. aktiivsus väheneb reas “amorfne süsinik” → grafiit → teemant Niisiis: keemil
8.4). Joonisel valgus langeb õhust ja siseneb murdudes tihedamasse keskkonda (näiteks aknaklaas). Langeva kiirguse langemisnurk on suurem kui murdunud kiire murdumisnurk. Valguse suhtelist levimiskiirust mingis keskkonnas esitab materjali murdumisnäitaja n (joon. 8.6) c n= v kus, c -valguse kiirus vaakuumis, v -valguse kiirus antud keskkonnas. Tüüpiliste silikaatsete klaaside murdumisnäitaja on vahemikus 1,5 - 1,7 (aknaklaasil n 1,5 ). Teemandil on n = 2,61 ja kõrge murdumisnäitaja väärtus annab teemandile tema iseloomuliku sära. Lisades tavalisele klaasile PbO suureneb murdumisnäitaja ja saavutab väärtuse ÷ 1,9. Peab märkima veel, et murdumisnäitaja väärtus sõltub valguse lainepikkusest (n = f()). 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis- ja murdumisnurgad kahes keskkonnas (joon. 8.6) 1 sin 1 = 2 sin 2
keskkonnast teise. Nurka nimetatakse langemisnurgaks ja nurka nimetatakse murdumisnurgaks. Katsetest selgus, et sin / sin = const. Seda konstanti nimetatakse murdumisnäitajaks. Eristatakse absoluutset ja suhtelist murdumisnäitajat. Absoluutne murdumisnäitaja n = c / v, kus c on valguse kiirus vaakumis ja v kiirus antud keskkonnas. Suurim absoluutne 48 murdumisnäitaja on teemandil: 2,4 , väikseim aga vaakumil: 1. Õhu murdumisnäitaja on 1,0003. Suhet n2 / n1 nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks ns, mis näitab, mitu korda erineb teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutsest murdumisnäitajast. Esimeseks keskkonnaks nimetatakse seda keskkonda, kust kiir tuleb, teiseks seda, kuhu kiir läheb. Valguse murdumise ja peegeldumise seadused tulenevad ühest printsiibist, mille
ostma. Tarbimistasakaal väljendab niisugust hüvede kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Seda tähistab graafiliselt samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt Kõik me püüame oma tegemisi kasulikuks muuta. Kasulikkuse mõistet on majandusteaduses mitmeti tõlgendatud. Tsiteeriksin järgnevalt üht majandusteooria suurkuju Adam Smithi, kes jõudis järgmisele järeldusele: "Miski ei ole kasulikum kui puhas vesi, aga tema eest maksame me väga vähe. Teemandil vastupidi ei ole suurt kasutamisväärtust, aga ta on väga kallis" Selline paradoks on lahendatav piirkasulikkuse teooria abil, mis ütleb et mida piiratum on mingi kauba kogus, seda suurem on selle 14 kaubaühiku piirkasulikkus. Piirkasulikkus oleks seega inimeste subjektiivne hinnang selle kohta, millist kasu annab mingi hüve tarbimisel viimane kasutatav ühik
annaabi.ee 
