- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?- koordinaatide ja asukoha määramisel. 16. Mille poolest erinevad suveaeg ja telveaeg?-Suveajal keeratakse kell 1 tunni võrra ette ja talveajal taha. kaart-maapinna vähendatud mõõtkavaline,leppemärkidega kujutis üldgeograafiline kaart-kaart millel kujutatakse maapinna nähtusi pinnamood, taimestik... teemakaart-kaart millel kujutatakse kindlat teemat looduskaart, rahvastikukaart topograafiline kaart-väikse ala kohta üksikasjalikud mõõtkava-suhtarv näitab mitu korda on mõõtmeid vähendatud. arvmõõtkava- näitab kaardi ühikule sama ühikuid looduses võrdlusmõõtkava- lihtsustatud arvmõõtkava asimuut-suunanurk põhjasuuna ja meie suuna vahel. geograafiline laius- kaugus ekvaatorist geograafiline pikkus- kaugus nullmeridiaanist
*Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos. *Rakendusteadused inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused. *Teemakaart kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi. *Topograafiline kaart kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine (geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem,
üleliigset informatsiooni. Sisu korrektsus – kaardid peavad vastama tegelikkusele, ehk kaardil kujutatu peab ka looduses eksisteerima, kuid ka see oleneb kaardi otstarbest. Kui on ajalooline kaart, siis ei pruugi tänapäeval päriselus enam olukord sama olla. Kindlasti tuleb ka meeles pidavada, et valida õige kaardi liik. Olenevalt informatsioonist, mida kaardiga näidata soovitakse, tuleb valida ka selleks vastav teemakaart. Näiteks kui on vaja näidata mingite loomade levikut maakeral, siis seda saab esitada punktkaardi või koropleetkaardiga. Vookaartidega näidatakse siiski nähtuste liikumist ning sealt tulenevalt on ka eraldi kvaliteeti määravad aspektid: Asjakohane moonutus. Vookaartidega näidatakse tihti kaupade/toodete eksporti või importi, seega tuleb valida, mis antud kaardi puhul kõige tähtsam informatsioon on.
Organisatsioon, kellel on vajadus tervikliku GIS järele vajab vähemalt ühte ArcInfo töökohta. (ArcInfo) 1.4 ArcGIS ühised aplikatsioonid Kõik ArcGIS Desktop tooted (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo) omavad kahte ühist aplikatsiooni (ArcMap ja ArcCatalog), mis omakorda sisaldavad ühiseid tööaknaid ArcToolbox ja Command Line). ArcMap aplikatsiooni näol on tegemist kaardiliidesega, mis on loodud ruumiandmete editeerimise, visualiseerimise ning väljundi (teemakaart) loomiseks. ArcCatalog on ruumiandmete brauser, mis on vajalik töövahend nt. uute objektiklasside (feature class) ja geoandmebaaside (geodatabase) genereerimiseks ning võimaldab teostada ka mitmeid vajalikke geotöötluse protseduure ning metaandmestiku haldamist. (Alphagis, 2008) ArcMap ArcMap on peamine töövahend kaardi loomisega seotud tegevuste (kuvamine, redigeerimine, päringud, ruumianalüüsid, aruandevormid, väljund) realiseerimiseks. Läbi ArcMap`i toimub
antud nähtust esineda ei saa •pindalakaart puhul muudetakse objektide pindala nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. Atribuut - iseloomustatav või uuritav suurus •vookaart esitatakse mingite nähtuste, objektide või väärtuste ümberpaiknemist ruumis. Esitatakse tavaliselt erineva kuju ja jämedusega noolte või joontega. •kronoloogilised maatriksid Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart) (Kuna TK on nagu teatavat liiki arvjoonis, siis kehtivad sellel ka sarnased nõuded): • lakoonilisuse printsiip - näidata vaid neid ja ainult neid elemente, mis on vajalikud kõige olulisemate andmete esitamiseks’ • üldistavusprintsiip - kujutis peab olema üldistav, hoiduda tuleb kõrvalistest elementidest, mis hajutavad tähelepanu • univerasaalsusprintsiip - ühe kaardi või kaartidegrupi juures tuleb kasutata ühtlustatud tingmärke
riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. Positiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. Kaardiõpetus Üldgeograafiline kaart- kaart, millel kujutatatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte. Enamasti on kaardil kujutatud tajutavaid objekte, näiteks veekogud, pinnavormid, teed ja asulad. Temaatiline kaart- ehk teemakaart on kaart või tingmärkidega pilt, millel kujutatakse kindlat objektide klassi või nähtust. Enamasti ei ole need objektid maastikul või mujal jälgitavad (näiteks mullad, rahvastiku tihedus). Suuremõõtkavaline kaart- suure mõõtkavaga kaart, millel on kujutatud suhteliselt väikese pindalaga maa-ala. Nende hulka kuuluvad kaardid, mille mõõtkava on alla 1:100 000. Igapäevaelus kasutatakse kõige rohkem linnaplaane.
määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart. Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus. Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart) Kuna TK on nagu teatavat liiki arvjoonis, siis kehtivad sellel ka sarnased nõuded: 2 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad lakoonilisuse printsiip - näidata vaid neid ja ainult neid elemente, mis on vajalikud kõige olulisemate andmete esitamiseks
Kaardistamine o Tööde kompleks, mis hõlmab eelkõige (väli)andmete kogumist kõige vahetumast allikast; o Välitöö tegemist topograafilise kaardi valmistamiseks o või topograafilise kaardiga temaatilise kaardi valmistamiseks Kaart maapinna üldistatud, vastavate leppemärkidega edastatud ja matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Üldgeograafiline e. loodusgeograafiline kaart ,,tavaline" kaart. Temaatiline kaart (teemakaart) käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda. · Rahvastiku tihedust näitav (demograafiline kartogramm), sademete jaotus (klimatoloogiline kaart). Komplekskaart kahte või mitut erinevat teemavaldkonda (nt majandusharu) käsitlev. Kaardi ülesanded: o Andmete talletamine o Andmete esitamine e. kommunikatiivsus o Õpetusvahend o Praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi osana) o Maailmavaate kujundaja
ArcInfo®. Iga kõrgem tase sis aldab kõigi madalamate tasemete võimalusi. 1.1 ArcGIS kasutajaliides Kõik ArcGIS Desktop tooted (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®) omavad kahte ühist aplikatsiooni (ArcMap ja ArcCatalog), mis omakorda sisaldavad ühis eid tööaknaid (ArcToolbox ja Command Line). ArcMap aplikatsiooni näol on tegemist kaardiliidesega, mis on loodud ruumiandmete editeerimise, visualiseerimise ning väljundi (teemakaart) loomiseks. ArcCatalog on ruumiandmete brauser, mis on vajalik töövahend nt. uute objektiklasside (feature class) ja geoandmebaaside (geodatabase) genereerimiseks ning võimaldab teostada ka mitmeid vajalikke geotöötluse protseduure ning metaandmestiku haldamist (vt. ka joonis 1). Joonis 1. ArcCatalog ja ArcMap aplikatsioonid 3 1.1.1 ArcMap