Õpperühm : AT- Juhendaja : dots. H.Jokk 11.03.2012 TTK Tallinn 2012 Chris Müür 2 11.03.2012 TTK SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................................5 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED............................................................................................6 Sõiduteede sünd ......................................................................................................................................................6 Liiklusmärkide ajalugu ......................................................................................................................................................7
Riikliku õppekava järgi peab juht omandama esmaõppe algastmes selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B- kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. [2] Riikliku õppekava kohaselt peab juhikandidaat omandama teooriaõppe jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta.
Riikliku õppekava järgi peab juht omandama esmaõppe algastmes selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. [2] Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. [2] Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B- kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. [2] Riikliku õppekava kohaselt peab juhikandidaat omandama teooriaõppe jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta.
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. 2. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sõiduki all mõista autot, autorongi, haagist ja poolhaagist, nagu nad on määratletud 19. septembri 1949.a. Teeliikluse konventsiooni artiklis 4. 3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse ka siis, kui ta kohaldamisalasse kuuluvaid vedusid korraldavad riigid või valitsusasutused või organisatsioonid. 4. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata: a) vedudele, millised sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega; b) surnute vedudele; c) korterisisustuse vedudele ümberkolimisel. 5.Konventsiooniosalised leppisid kokku mitte muuta käesoleva konventsiooni sätteid kahe
Liikumispuudega juhi õigust parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta laiendati ka liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhile Liikumispuudega juhi teised eriõigused laiendati ka liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhile Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud parkimiskaart või 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud liikumispuudega inimese või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart Muudatused liiklusreeglite osas Sõiduki juhtimise keeld Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem (teistel juhtidel 0,50 mg/g)
84. Teetrass-projektijärgne tee telje paiknemine looduses, mida isle. Horisontaalne ja vertikaalne projektsioon. 85. Trassi plaan- teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke isle. andmed 86. Pikiprofiil- piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis 87. Teerajatis- teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis 88. Teepäraldis-teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend 89. Arvutuslikud autod: SA-sõiduauto, AB-buss, LB-liigendbuss, VA-üksik veoauto, AR-autorong 90. Vaba ruum- ruum liiklevate sõidukite ja ehitiste vahel. Liiklus ruum ruum, kus sõidukid liikuvad 91. Gabariidid- silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest. Autoliikluseks kavandatud sildehitise all a tunnelis,, kus on lubatud kõigi
86. Mis on trassi plaan Teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke iseloomustavad andmed. 87. Mis on pikiprofiil Piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis. 88. Mis on teerajatis Teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis. 89. Mis on teepäraldis Teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend. 90. Nimeta arvutuslikud autod (vähemalt 5) Sõiduauto, buss, liigendbuss, üksik veoauto, autorong; 91. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum. 92. Mille plaanilahendusi tuleb kontrollida sabloonidega Ristmike ja erinevate teenindusalade plaanilahendusi. 93. Gabariidid
eest, mis tekivad vedajal saatja poolt esitatud ebatäpsete või puudulike andmete tõttu. • Peavad olema täidetud tunnused: – Kauba transpordi eest makstakse tasu – Lepinguga määratud vastuvõtmise koht ja üleandmise koht asuvad eri riikides (!) – Üks nendest riikidest on ühinenud CMR konventsiooniga – On kokku lepitud, et vedu teostatakse sõidukiga, mis vastab teeliikluse konventsiooni artiklile 4 Kauba vastuvõtmisel kontrollib VEDAJA nii saatedokumente kui ka kaupa ja selle pakendit. Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida, siis peab ta tegema saatedokumendile vastavad märkused. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend. Kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, siis kuni teisiti tõendamiseni eeldatakse, et kaup ja
tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi Ereegel) ja Euroopa Nõukogu direktiivid (edaspidi direktiiv) kehtivad koos Ereegli paranduste seeriatega ja direktiivi parandustega, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal. (3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast. (4) Üksiksõiduki kinnitusel ja enne 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukitel loetakse DOT tähisega märgistatud osad, seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui katsekoda või võimalusel Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK) on teinud kindlaks, et on täidetud vastava direktiivi või E reegli nõuded. [RTL 2004, 45, 770 jõust. 01.05.2004] § 21
annaabi.ee 
