Hommikukohvi ja muu sellise joomine püsib osalt muidugi harjumustel, kuid enamasti juuakse siiski närve ergutava toime pärast. Uurijad on katsunud leida ergutava toime alusena ka lihtsalt ootuste või siis kõrgema temperatuuriga ja maitsestatud vedeliku mõju, kuid peamist rolli mängib siiski tõik, et need aju kergelt ergutavad joogid sisaldavad psühhoaktiivseid aineid, keemiselt metüülksantiine, ennekõike kofeiini ja teofülliini. Teelehtedes on rohkesti nii kofeiini kui teofülliini. Kolmas oluline metüülksantiin on teobromiin, mis valitseb kakaos, asteekide ja maiade traditsioonilises joogis. Ka koolapähklid sisaldavad kofeiini, mis sisadubki kõikides koolajookides. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist. Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400 mg
Just töötlemise eripära tagab rohelise tee suure polüfenoolide sisalduse. Polüfenoolid toimivad antioksüdantidena, mis aitavad vältida mitmeid haigusi. Eriti populaarne on rohelise tee jook soojades maades, sest roheline tee kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Tee ergutab ja ka rahustab Vaieldamatult on tee toimeainetest tähtsaim alkaloid kofeiin. Teematerjalis on kofeiini kas vabal kujul või seotult. Teelehtedes leiduvast kofeiinist jääb teejooki ligikaudu kaks kolmandikku. Kofeiini hulk sõltub teesordist, tõmmise kangusest, teepuru tõmbamise ajast ja veel muustki. Tee alkaloidid mõjutavad jooja närvisüsteemi - ergutavad ja toniseerivad. Jäätee ostjal on võimalik valida kofeiiniga või kofeiinita tee vahel. Peale alkaloidide sisaldab tee rohkesti ka parkaineid, mille mõju organismile on vastupidine alkaloidide omale. Parkained on mõrkja maitsega, nende
seega kõrbenud kohvi maitse. Liiga jäme jahvatus põhjustab ülearu lühikese kohvi valmimise aja, mille tõttu ei eritu piisavalt kohvi maitset ja aroomi. Mõlemad vead väljenduvad ka crema konststentsis. Keha (body) maitse ja konsistents, mida hinnatakse hoides kohvi mõni minut suus. Võib olla kas light bodied või full bodied. Kofeiin (caffeine) valge kristalliline alkaloid, mida esineb kakaooas, kohvioas ja teelehtedes ning stimuleerib kesknärvisüsteemi. Kofeiinivaba kohv(decaffeinates coffee) kohv, millest on eemaldatud vähemalt 95% kofeiinist. Kokku pressimine (tamping) jahvatatud espressokohvi filtrisse/käppa pressimine, kasutades selleks käsipressi või jahvati küljes olevat pressi. Kokkupuuteaeg (brewing time) vee ja jahvatatud kohvi kokkupuute aeg kohvi valmistamise käigus. Espresso puhul on see 25-30 sek. Käpp (filter holder) käpa sees asuv sõel, mille sisse käib jahvatatud kohv
Nii kirjutavad kokkuvõtlikud õpperaamatud, aga toime sõltub inimesest ja seenest ja hallutsinatsioonid võivad olla, nagu LSD-gi puhul, ka märksa vähem esiletungivad kui illusioonid ja kujutlused, küll aga kasnevad kindlasti kehalised ebameeldivused. Fentsüklidiin e PCP erutusülekannet vahendavate aminohapete mõju nõrgendamine. Psühhedeelikum, aga kaldub närvilõõgasti poole. Kõik manustamisviisid sobivad, sünteesida kerge, odav ka. Kofeiin kohvioas, teelehtedes, koolapähklites (e kõigis koolajookides) Teofülliin teelehtedes. Kasutatakse kui bronhe lõõgastavat vahendit astmahaigetel. Teobromiin kakaos Kofeiin mõjub suukaudsel manustamisel poole kuni kolmveerand tunniga, vere kofeiinisisalduse poolväärtusaeg on 4-6 tundi. Suitsetamine kiirendab kofeiini eraldumist kehast. Metüülksantiinide peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine, uriinierutuse suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihaste (eriti bronhide silelihaste)
Lääne- ja Kesk-Eestis on põhjavett, milles 5-6 mg/l, Hiinas põhjavees kohati kuni 10 mg/l fluoriide. · F kasut. keemiatööstuses, sh. plastmassi- ja pestitsiiditööstuses, varem ka freoonides. Tuntuim F sisaldav plastmass teflon. Kaariese-vastase ainena hambapastades. · Toiduainetest kõige enam NaCl-s (keskm. 8,5 mg/kg). Normaalne F-sisaldus tahkes looduslikus toidus 0,01-0,1 mg/kg. Merekalades norm. 1,2-1,5 mg/kg. Palju teelehtedes, keskmiselt 0,1 mg/g - 2-3 tassiga saab joogivee norm. sisalduse korral 0,4-0,8 mg fluoriide. Vajalik ööpäevane F kogus pärineb nii toidust (0,56 mg) kui joogiveest (1 mg) · Imendunud F ja F- ladestub osaliselt luudes, osa eritub uriini, higi ja väljaheitega kiiresti. · F ja fluoriidide akuutne toksilisus: paikne äge söövitav toime, gaasiline F kahjustab
H H H H teofülliin (1,3-dimetüülksantiin) ja teobromiin (3,7 K u s ih a p e K s a n tiin -dimetüülksantiin). 39 Kofeiini leidub kohviubades, teelehtedes, koolapähklites; teobromiini sisaldub rohkesti tees, kakaos. Kofeiin ja metüülkofeiin on kasutusel ka psühhostimulaatoritena. Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi (eriti väsinud organismis), suurendab südame löögimahtu. Ta avaldab mõju närvi-, eritus- ja vereringesüsteemile ning maksa- ja lihasfunktsioonidele. Kofeiin on ka alkoholi antagonist (nõrgestab intoksikatsiooni). Ta on ka diureetilise toimega, kuid psühhostimulatsiooni tõttu ei saa kofeiini kasutada diureetikumina