Kert Kaustel Ajalugu Jaam ehitati aastatel 1905 - 1907. Regulaarne reisirongi liiklus toimus Keila - Haapsalu raudteelinnil kuni 1997. Autoriteks arhitektuuriakadeemik K. Verheim ja insener V. Vestfalen. 2004. aastal lõpetati igasugune rongiliiklus lõigul Riisipere Haapsalu. Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid
väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja." Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni. Koos tänapäeval nähtavate saalide ja käikudega moodustasid nad ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis on andnud ainet ka rahvajuttude tekkeks
Kas meie oma kannatustes, majanduskriisis, töötaolekus oleme õnnelikud? Välised olud ei peaks inimest tema sisemiselt rajalt ega identiteedist kõrvale kandma, mis on märksa enam kui õnnelikkus. See teadmine kes ma olen, ei kuku taevast. Ma saan endast teadlikuks, minnes esimest, teist ja komandat teed. Muromets ei tulnud tühjalt tagasi teeristile. Viimaks oli ta vabastanud kannatavad kosilased ja leevendanud hädasolijate puudust. Viimaks teadis ta endast rohkem kui enne, ilma kolme teeharu läbi käimata. Isegi valel valikul on mõte ja väärtus kogemuse ja õpetuse näol. Ka kannatusel on kasu. Kõige hullem on jäädagi valu ja kaotust kartes elu teeristile passima. Inimene peabki riskima. Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Küsimus, kui palju kujundab inimene oma elu ise ja kui palju kujundavad seda inimesest sõltumatud asjaolud, on sama vana kui inimmõtlemise ajalugu ja sellele küsimusele pole tänini suudetud anda rahuldavat vastust
Hoonel on midagi mõne hiigla-looma luukerest, millelt kullid liha juba ära on kandnud. Auahnust ei või Kremeritele sellepärast ette heita. Tal on ainult paar vana armastust: haruldased sigaripitsid, tuhatoosid, salvrätiku-rõngad ja taskunoad ning märksa odavama naisteenija asemel piltilusat prisket kammerteenrit ümmardajaks peab. Harilikult valib härra von Kremer hommikuseks jalutuseks kõige pikema teeharu - selle, mis karjamõisa viib. Teise, veidi väiksema tiiru ristleb Kremer õhtupoolikul ära. Seepeale järgneb päevakava huvitavam punkt: lehmalüpsi pealtvaatamine karjataras. Enne sängiheitmist loeb Kremer haigutades veel mõne veeru "Revalsche Zeitungit" ning paar peatükki raamatute raamatut, enamasti Saalomoni tarkust, sest muud kirjandust tal majas ei ole. Siis kustuvad küünlad ja kustub vanapoisi päev, mis oli nagu eelmine ja ilmatu rida eelmise eelmisi.
kui mees ei teinud seda. Aeneas ja sibüll näitasid Charonile (too sama vana mees) kuldset oksa ja viimane viis nad lõpuks üle jõe. Cerberosele andsid nad tüki kooki ja koer ei tülitanud neid enam. Lõpuks leidsid nad end Leinaväljadelt, kus Aeneas silmas Didot ja puhkes siis nutma. Viimaks jõudsid nad paika, kus tee hargnes kaheks. Aeneas jäi kohkunult seisma, sest kuulis vasakult poolt kohutavaid hääli. Sibüll käskis aga julgelt edasi minna teeharu juures kõrguva müürini ja asetada selle külge kuldne oks. Parempoole teeharu pidi kulgema Elüüsiumi väljadeni, kes Aeneas kohtab oma isa. Elüüsiumi väljad olid väga ilusad paigad, kus olid head surnud. Nende seas kohtas Aeneas peagi Anchisest, mõlemad olid väga rõõmsad üksteist nähes. Anchises viis poja Lethe, unustustejõe juurde, millest kõik hinged, kes taas maailmas elama hakkavad, jooma peavad. Anchises andis pojale nõu, kuidas
neli musta härga, et avaneks värav allilma. Sööstes koopasse, mida mööda sai allilma kohtasid nad teel Nälga, Muret, Tõbe, Tüli, Sõda jne. Paadimees Charon ei tahtnud neid küll üle jõe lasta, kuid näidates kuldset oksa, jäi ta nõusse. (Cerberus) Kerberos rahustati maha koogitükiga (nii tegi ka Psyche). Leinaväljadel nägi A Didot, kes temast aga välja ei teinud, A oli tugevalt vapustatud. Nad jõudsid kahe teeharu juurde, millest üks viis Elüüsiumi väljadel, kus oli A isa ning teine piinadesse (seal olid kurjad hinged). A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist
Tee oli täis õudusi: südaööl ohverdas sibüll ööjumalannale neli musta härga, et avaneks värav allilma. Sööstes koopasse, mida mööda sai allilma kohtasid nad teel Nälga, Muret, Tõbe, Tüli, Sõda jne. Paadimees Charon ei tahtnud neid küll üle jõe lasta, kuid näidates kuldset oksa, jäi ta nõusse. (Cerberus) Kerberos rahustati maha koogitükiga (nii tegi ka Psyche). Leinaväljadel nägi A Didot, kes temast aga välja ei teinud, A oli tugevalt vapustatud. Nad jõudsid kahe teeharu juurde, millest üks viis Elüüsiumi väljadel, kus oli A isa ning teine piinadesse (seal olid kurjad hinged). A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist
annaabi.ee 
