Raudtee-ettevõtjate huvide esindamine teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Ühist huvi pakkuvate projektide teostamine Informatsiooni ja kogemuste vahetamine Lepingute sõlmimine ja koostöö muude rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega vi. Raudtee-alase piirikoostöö kokkulepped Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga · . . , 24.03.1992 (Läti Vabariigi Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe), uuendatud 2009 · . . , 25.02.1992 (Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi ning Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe), uuendatud 09.02.2010. 12. Sissejuhatus meretransporti · Meretranspordi tähtsus, mere-enklaavid
detsembrist 19289. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud. Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5 Aastatel 19301934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 193219. maini 1933 välisminister Konstantin Pätsi valitsuses. 1934. aastal oli August Rei koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri, Andres Larkaga riigivanema (presidendi) kandidaat. Kuni suveni 1936 töötas Rei Tallinnas ka vandeadvokaadina (muu hulgas oli Rei Ado Birki kaitsja 1927. aastal toimunud protsessil). Ajal 17. august 1936 detsember 1937 oli August Rei välisministri abi. Seejärel asus
1683-1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. 1830.aastal kohaldati torn vanglaks. Märtsirevolutsiooni ajal 1917. aastal vangla süüdati ja poliitvangid vabastati.1918-1922 aastatel oli suurtükitorn Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi, 1922- 1923 oli Haridusministeeriumi ja 1923-1932 oli Teedeministeeriumi valdustes. Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning Paksus Margareetas paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid. [2] 3)Pikk Hermann Pika Hermani esimene osa ehitati aastatel 1360-1370.[2] Kui seda 16. sajandil uuendati sai selle kõrguseks umbes 45 meetrit. Torni nimi tuleneb saksakeelsest väljendist "Langer Hermann" ehk "pikk sõjamees, pealik"
ja kapitalismi arenguteelt tõkete kadumise ehmatusest ning rühkis kiirelt kosudes 1930. aastatel tõusuteed. Selline poliitiline ja majanduslik situatsioon hindas eriti kõrgelt arhitekte, kelle ees avanes tõeliselt lai tööpõld. 1930. aasta suvest töötas ta Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumis, algul küll aasta ajutise tööjõuna Kopli töömaja ehitustööde tehnilise järelvalve teostajana, kuid juunist 1931 ehitusinspektorina. 1935. a. aprillis viidi A. Kotli üle Teedeministeeriumi avalike tööde osakonda ehitusinseneriks, kus ta aasta pärast ülendati ehitusinspektoriks. Riigimonopolismi kasvu pärast 1934. a. riigipööret näitab mitmesuguste riigiettevõtete asutamine, mille hulgas 1937. a. lõpul loodi riiklik projekteerimis- ja ehitusorganisatsioon ,,Ehitaja", mille direktoriks kinnitati Artur Pihlak ja abidirektoriks A. Kotli. Ametlikult oli A. Kotli ,,projekteerimistööde üldjuhataja", seega tänapäeva mõistes peaarhitekt. ,,Ehitajas" töötades saavutas A
RT 1921, 86, 132. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 238. · Seadus riikliku põlevkivitööstuse juhatajate ja teenijate preemia kohta. RT 1921, 86, 133. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 11. novembril 1921. RT 1921, 103, 196. · Seadus maade võõrandamise kohta riiklikkude põlevkivikaevanduste tarvitamiseks. RT 1921, 86, 134. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 206. · Seadus teedeministeeriumi posti-telegraafi-telefoni ametkonna 1921 a. korraliste kulude eelarve muudatuse kohta. RT 1921, 86, 135. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 216. · Seadus Vabaduse Risti põhikirja §§ 13, 19 ja 20 muutmise ja täiendamise kohta. RT 1921, 86, 138. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 184. · Seadus rahaministeeriumi 1921 a. korralise eelarve peatükk V A. § 8 ja
Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt. Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955
arhitektuuris. Kultuuriministri 13. mai 1997.a. määrusega nr. 25 on Laevastiku Ohvitseride Maja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Nõukogude aegne tüüpehitis Kuna uued võimud püüdsid näidata end tööliste riigina ja seetõttu hoolitsesid eelkõige lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940. Rahvakorterite ehitamise programmist suudeti Tallinnas laiaulatuslikult ellu viia vaid ,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja Sikupilli tänavale. Sisuliselt on hooned omandanud ,,Tallinna maja" hoonetüübi edasiarendusega
annaabi.ee 
