muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine
Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema
· Irdi kui teatrijuhi toetus · Tooming ja Hermaküla teatriuuenduse olulisemad tegijad Vanemuise lavastajad · Vanemuise uus, moodsa lavatehnikaga teatrimaja · Suhteliselt palju noori teatris (Irdi stuudio lõpetanud jt) · Paralleelnähtusena ka nt Ülo Vilimaa uudsed muusika- ja tantsulavastused Tooming ja Hermaküla lavapartneritena · Neist kujunesid suurepärased lavapartnerid. Mängisid peaosi, vastandpaari. Unt, Vahing jt teatriuuendusega seotud kirjanikud: · Mati Unt töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid. 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1981-92 Noorsooteatri lavastaja, 1992-2003 Draamateatri lavastaja · Vaino Vahing töötas psühhiaatrina, samal ajal kirjutas näidendeid, arvustusi. Psühhoanalüüs sobis hästi teatriuuenduse teoreetilist tausta täiendama. Vahing pidas
80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua. Eesti draama 1966-1985 1966-1972 1973-1985 Piirid on arusaadavad, et kui võtta draamaseis enne 66ndat aastat, siis enne seda pole midagi väga rääkida. 66ndast aastast hakkas tulema uusi draamatekste. Draama hakkab ka seostuma teatriuuendusega 60ndate lõpus 70ndate alguses. Esimene periood on piiritletud 60ndate tagumise poolege. Kui kaks allperiood kokku võtta, siis tundub, et Eesti draamaajaloos on see üks parimaid perioode üldse, mis on olnud. Kui pidada silmas, et draama muutub kollektiivseks, siis on seal midagi enamat. On mitu olulist autorit ja uuendus hakkab mõjutama ka kultuuripilti laiemalt. Juhan Smuul Artur Alliksaar o 1966 Nimetu saar Ain Kaalep
Pealkiri viitab Moliere'ile. Remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too trumpab nad üle. Kurjus hävitab iseennast, on näidendi algul öeldud, püütakse kurja heaks pöörata. MATI UNT (1. I 1944-22. XIII 2005) Elust Sündinud praeguses Saare vallas Jõgevamaal. Lõpetanud Tartu 8. keskkooli ja Tartu Ülikooli, kus õppis ajakirjandust. Töötanud Vanemuise ja Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, lavastaja ja ajakirjanikuna. Oli seotud teatriuuendusega. Loomingust Tuli kirjandusse varakult, teda on peetud kirjanduslikuks imelapseks. Esimene romaan "Hüvasti, kollane kass" ilmus 1963 ja räägib Aarne-nimelise noormehe eneseotsingutest ja koolielust 1960. aastatel. Hiljem kirjutas ta teose ümber ja see ilmus pealkirja "Tere, kollane kass" all 1992. aastal. Undi üks peateemasid on elu mõtestamine ja esineb ka jutustuses "Võlg" (1964), mis räägib noortevahelistest suhetest. 1969 ilmus jutustus "Mõrv hotellis" ja 1975 jutustus "Via Regia"
Prints on läinud uurima, kas ta on saanud õige tuhkatriinu. Kas tegelikkus on tegelik? Kirjutades polnud poliitilist eesmärki. Mitterealistlik draamakirjandus. Oluline teksti mõttes, seda lisavad taustasündmused ja selle avastamise lugu. 68.aastal hakkab Hermaküla lavastama Vanemuise teatris, hakkavad liikuma kuuldused, et see keelatakse ära. Tekivad protsestid. 69. tekst avaldatakse ja muutub teatrisündmuseks. Haakub teatriuuendusega. Pole aga tüüpilisim näide. Orienteeritus, et draamatekst kaotab iseseisvuse. Ebaõnnestunud näidend tehakse ümber - teisekstegemine. See, et Hermaküla Rummo lavastas, oli erandlik samm. "Häbi eesti teatrile!" - Muutus teatriesteetikas ehmatab konservatiivset teatripublikut. Tuhkatriinumäng oluline, sest tõlgitakse inglise keelde. Kujuneb oluliseks näiteks välispublikule. 1974 Lugemik-lugemiki - 70ndatest on Rummo ka lastekirjanik! 2005 Kogutud luule
annaabi.ee 
