ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Endla - minu lemmikteater Kõige rohkem külastanud Hubane keskkond Head näitlejad Minu lemmiknäitlejad on Piret Laurimaa ja Priit Loog Huvitavaid fakte Endla teater sai nime Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta" järgi. Teatritruppi on väga pikalt juhtinud A.Teetsov II maailmasõja järgsel ajal oli populaarne operett A.Laanemets rajas 1984. aastal Pärnu Kool-Teatri Kõige kauem on teatris näidelnud Jüri Vlassov Töö tegemisest õppisin Referaadi vormistamist info otsimist viitamist Kasutatud piltide allikad Http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/piret-laurimaa http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/priit-loog http://jaakjuske.blogspot.com/2011/03/50-aastat-eesti-uhe- rahvusliku-sumboli.html
Ooper 19. sajandil Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooper oli 19. sajandil üks juhtivaid muusikažanre. Publiku huvi ooperi vastu oli vaga suur. Ooperis käidi rohkem kui sõnateatris. 19. Sajandi ooperi pealinn oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid. Oopereid esitati seeriatena, see tähendab kavva võetud ooperit mängiti nii kaua, kui publikut jätkus. 19. Sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures honorari sai helilooja kätte alles pärast kolmandat etendust. Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka
reeglistikuga ja esimene eesti keelne aabits. Lisaks loodi Rootsi ajal Tartu Ülikool. Kahjuks aga Vene ajal koolide arv kahanes ning rahva haridusele anti ajutine tagasilöök. Aga 1739. aastal loodi esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava. Aga see kehtis ainult nendele 7-12 aastastele lastele, kellel ei olnu pastori arvates kodus võimalik lugemist selgeks õppida. Vene ajal, 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritruppi Eestis. Nii Vene kui ka Rootsi aeg on Eesti arengule kaasa aidanud. Aga minu arvates oli siiski positiivsem Eestile Rootsi aeg, kus asutati Tartu Ülikool näiteks. Ja pealegi ega asjata öelda, et ,,vana, hea Rootsiaeg". Aga ka Vene ajal oli positiivseid asju näiteks just Vene ajal said talupojad pärisorjusest vabaks.
Ajastu põhizanrid: Ooper, Soololaul, Sümfooniline poeem,Operett, Romantiline ballett. Romantismiajastu perioodid: Vara-Romantism (1815-1830) Vaadeldakse Saksa- Austria muusikat, ooper tähtis, F. Schubert. Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni rahvast jätkus, helilooja müüs oma ooperi impressooriole, kui ooper kukkus läbi siis helilooja honorari ei saanud, oopereid kirjutati väga kiiresti, Helilooja õigused suurenesid 19. Saj
Ta sündis Mõnda eluloost 1564. aastal Inglismaal. Oli pere kaheksast lapsest vanim. Ta abiellus 1582. aastal Anne Hathaway'ga. Nad said kolm last. 1585. aastal läks ta vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina. 1594. aastast kuulus Shakespeare lordkammerhärra teatritruppi. XVII sajandiks oli Shakespeare'ist saanud jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1616. aastal suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku kõrvale. Loomingu üldiseloomustus üldiseloomustus Shakespeare'i näidendites haaravad karakterite sügavus ja mitmetahulisus, humanistlik eluvaade, lavalisus ja värsikeele ilmekus. Ta õigustab teostes
Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänavatel etendusi andvad veiderdajad ja komödiandid. Aastal 1643 asutas ta teatritrupi L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater), kus tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'i lavapartner ja sõbratar. Teatritruppi aga ei saatnud Pariisis edu, see tuli 1645. aastal sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Rändtrupi aastad Kui Moliére võlavanglast vabanes, hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Enam kui kolmteist aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia
Nii linnades kui mõisates levis ka teatriharrastus. Esimese alalise asjaarmastajate teatri rajas 1784. aastal Tallinnas menukas saksa näitekirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Teatris, mis tegutses üle kümne aasta, näidati ka muusikalavastusi. 1795. aastal jõudis Lüübekist Tallinna madameTilly ooperitrupp ja koos nendega hulk moodsaid oopereid, nende hulgas ka Mozarti"Don Giovanni" ja "Võluflööt". Edaspidi püüti Tallinnas alalist teatritruppi pidevalt koos hoida. Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal 5 klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini
lucke rat), millel on daatum 13. mai 1430 (TLA f 230, n 1, s B.O. 10). Võib ka lühemalt: (TLA 230, 1, BO 10) Juhul kui lühendid on töö alguses välja toomata ja allikaid ei ole palju: Allikate nimestikus: TLA =Tallinna Linnaarhiiv. Fond 230, nimistu 1, säilik B.O.10. Küll aga tekkis Estonia näitetrupi1 kutseliseks saades 1906. aastal Tallinnas esimest korda olukord, et samas paigas tegutseb kaks professionaalset teatritruppi saksa ja eesti. Konkurents ei kujunenud tingimata eestlaste kasuks: kardeti, et haritum eesti publik voolab Saksa Teatrisse ja seda eriti pärast uue maja valmimist, sest kui "teised hea sisseseade juures heas Saksa keeles neidsamu tükkisid ette kannavad, meil aga kehva sisseseade juures kehvas Eesti keeles, miks ei peaks sinna mindama", nagu nenditi Estonia seltsi peakoosolekul 1908. aasta maikuus (TMM f T 10, n 2, s 11, lk 60).2 Allikate nimestikus: TMM = Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka karnevaliaeg, kus oli mitmesuguseid pidustusi, sealhulgas ka ooperietendusi, oli eriti rohkelt. Kolmas algas pärast
annaabi.ee 
