Voldemar Panso (1920-1977) ,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946)
rohkem. Õnnelik on ta vaid ühe hetke, kui on kätevahel kopsakas summa, siis valdab teda järjekordne rahulolematus. Tema jaoks on mõistetamatu, kuis kõrvalmajas elavad inimesed oma viletsas majalobudikus ja tunduvad sealjuures palju õnnelikumad ja muretumad kui tema , kes ööd-päevad raha üritab kokku ajada ja edukas olla. Mina usun,et õnn ei peitu rahas vaid millestki muus. Voldemar Panso (1920-1977), kes oli Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane on öelnud:"Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see möödub ja asume uue eesmärgi täitmisele. Tihti ei tunne me äragi, et olime tol hetkel õnnelikud ja võiksime veidi peatudagi ning seda nautida
kompositsiooniõpetajana lausa viis aastat. Tema õpilaste hulka kuulusid ka Arvo Pärt ja Kuldar Sink. Aastail 19561969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu konsultant ja 1974 1989 esimehe asetäitja. Alates aastast 1969 oli Tormis vabakutseline helilooja. Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Veljo Tormis abiellus 1951 ja tema abikaasaks sai Lea Tormis, kes on eesti teatriteadlane. Nende ühine poeg Tõnu Tormis on fotograaf. LOOMING Suurima osatähtsusega Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, näidendi- ja filmimuusikat jms.
augustil 1972. Helgi ei oodanud kunagi, et ta Unoga koos elama hakkab, tema soov oli, et lapse isaks oleks Uno. Helgi ja Uno pole kunagi olnud abielus. Helgil on kaks lapselast: Reti Maria ja Johannes. (2) 2. KUULSAIMAD ROLLID "West Side'i lugu"Maria (1964) See oli Sallo esimene suurem roll. "West Side'i lugu" esietendus Estonias 30.detsembril 1964. "Viini veri" mannekeen Pepi (1965) "Minu sõber Bunbury" Cecily Cardew (1971) Peale etenduse vaatamist ütles lavastaja ja teatriteadlane Voldemar Panso, et Helgil tuleb kõik vabalt, loomulikult, vahenditult, lusti ja särtsuga. "Mees la Manchast" Aldonza-Dulcinea (1971) Helgi Salloga koos mängis ka Georg Ots. Helgi on öelnud, et Georg Otsaga koos laval olemine oli tema jaoks tipphetk. "Savoy ball" Madeleine (1982) "Kabaree" Sally Bowles, Preili Schneider (1982) Preili Schneideri rolli mängis Sallo ka 2003. aastal Georg Malviuse lavastatud "Kabarees" "Montmartre'i kannike" Ninon (1983) "Hallo, Dolly" Dolly (1977)
lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev luik, Kalju Orro, Anne Paluver, Lembit Peterson, Priit Pedajad, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja, teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso. Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla. Pärnu teatris polnud ta mitte ainult näitleja, vaid hakkas ka lavastama ning asutas 1984. aastal koos Elmar Tringiga Pärnu Kooliteatri, mida juhendas oma surmani. (Õhtuleht. 06.02.2009. ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli koduleht). 2.6. Perekond
Rein Veidemann, TLÜ professor PM 17.09.2008 Ugala avas hooaja kõrge latiseadega. Maailmaklassikasse kuuluv Tsehhovi «Kolm õde» peab tõestama kutselise teatri meistriklassi, näidendi peategelaste rollisooritustest on kujunenud nii mõnegi näitleja karjääri tipp. Nii oli see kahtlemata Eesti teatrilukku läinud Adolf Sapiro lavastusega 1973 Mari Lille, Meeli Söödi ja Ita Everiga õdede rollis, krooniks Mikk Mikiveri Versinin. Tsehhovi ettemäng Teatriteadlane Lea Tormis on tunnistanud, et just Mikiver «pakkus teatris harva esinevat naudingut: tunnet, et paljud mõttekäigud sünnivad tal tõesti kohapeal, lausa meie silma all». Ja et MikiveriVersinini ning EveriMasa armuloos oli just nimelt seda «inimestevahelise leidmise Volta kaart, mis õhku elektriseerib». Olin Adolf Sapiro lavastust teatris näinud ja ETV on näidanud ka selle salvestust. Ma ei salga, et läksin Ugalasse lavastust vaatama mälestusega kunagisest elamusest
Eestisse tagasi pöörduma. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Olulist rolli hakkas etenduma uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel nad olid sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu inimesed. Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued ideaalid. Uuendused teatris: - Voldemar Panso oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. - Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi Draamateatri peanäitejuhina. - 1957. aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida juhtis - Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed - Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli
astus novembris 2010 tagasi. Arvo Pärt sünd. 1935, on helilooja. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Eri Klas sünd. 1939, on dirigent. Seotud väga paljude eri riikidega. ·Voldemar Panso- 1920-1977. Oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. 1957. aastast surmani juhatas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mille ta ise rajas. Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed, näiteks Juhan Smuuli "Lea" ja "Kihnu Jõnn" ning Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi". Ta tegi silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist, näiteks "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema" ja Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"".