1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Kirjanikuna hõlmab ta üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, ning ligi 100 teatrilavastust. Tuntumad romaanid, jutustused "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Tühirand" (1972) "Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi" (1973) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975) "Must mootorrattur" (1976; valikkogu) "Sügisball" (1979) "Räägivad ja vaikivad" (1985) "Öös on asju" (1990) "Doonori meelespea" (1990) "Tere, kollane kass!" (1992)
Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980)"Puudutus" (1981) Mati Unt (1944 2005,) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt lõpetasTartu 8. Keskkooli ning Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala. Mati Unt on töötanud Vanemuise teatris,Noorsooteatris ja Draamateatris. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja ligi 100 teatrilavastust. "Hüvasti, kollane kass" (1963), "See maailm või teine" (1966), "Võlg" (1966). Viivi Luik (sündis 1946) on eesti luuletaja. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas V. Luik Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. "Pilvede
vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor . 1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks . Mati Unt on kirjutanud 15 romaani ja jutustusi . Ja üle 10 näidendi draamatiseeringu , filmiseneraariumigu , esseistikat ja sadakond teatrilavastust . Mati Unt õppis Leedimäe koolis alustas õpinguga 1951-1958 ja lõpetas 1962. Aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967 aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filodoofia erialaga . Üks pilt Mati Undist
peitub ilu. ,,Hea, Paha ja Inetu" on hea näide sellest, kuidas väheste vahenditega on väga edukalt võimalik luua üks filmil põhinev teatritükk. Võib olla, et mida väiksem lava, vähem raha ja vähem näitlejaid, seda loomingulisem on tegijate mõte ning seda huvitavam on lavastus. Kõik laval toimuv on selgesti arusaadav ja hästi läbimõeldud. See näitab, et hea teatri tegemiseks pole vaja kasutada keerulisi võtteid või ohtralt lisaefekte. Olles näinud filmi kui ka teatrilavastust, ei saa ma sugugi öelda, et üks neist peaks kummalegi allajääma. Filmis ehk on muusikaline pool parem, kuid teatris saab rohkem naerda. Mõlemad on suurepäraselt tehtud ning vaataksin neid heameelega kasvõi uuesti.
1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Teosed ROMAANID, JUTUSTUSED: "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975) "Must mootorrattur" (1976; valikkogu) "Sügisball" (1979)
aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel
ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Elab valuliselt läbi inimsuhete poolikust ja pingeallikaks on elumõtte küsimus. Romaanid ja jutustused: ,,Hüvasti kollane kass", ,,Võlg", ,,Mõrv hotellis", ,,Tühirand", ,,Sügisball", ,,Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi", ,,Must mootorrattur",
individualistlik elutunnetus, ei ole tragöödiale kohta. 59. Millised on koomika allikad ja liigid? Kas nõustute psühholoogiliste ja sotsiaalsete seletustega? Põhjendage. - Poeetika seisukohalt: sageli koomika allikaks mingit laadi hälbimine (kirjutamata) normidest, varjatud puuduste, vigade avastamine. 60. Mille poolest erineb nn postdramaatiline teater traditsioonilisest teatrist? Kas olete näinud mõnd postdramaatilist teatrilavastust või lugenud postdramaatilist teksti? - Muutub teksti positsioon ja roll teatris: tekst kui lavastuse üks komponent, toormaterjal lavastuse jaoks vms. Hüljatakse traditsioonilise draama mudel (tegevuslikkus, dialoogilisus, lineaarne narratiiv, kindlad zanrimudelid). 61. Mis on kirjandusteose retseptsioon? Miks seda uurida? 62. Kas pooldate väidet, et kõik teose tõlgendused ei ole üheväärsed? Põhjendage.
annaabi.ee 
