juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes
,,Voldemar" Andrus Kivirähk Lugesin Andrus Kivirähi näidendit ,,Voldemar". ,,Voldemari" aluseks on legendaarse teatrijuhi, lavastaja, teatrikooli asutaja ning juhi Voldemar Panso (1920-1977) mälestused, artiklid, päevikud. Tegevus toimub rongis, teel Kivimäelt Balti jaama. Voldemar on enesekindel, lennuka fantaasiaga ja ambitsioonikas mees. Rongis kohtas ta Helmit, Lemmergat ja Augustit ja asja juures on huvitav see, et hoolimata sellest, et nad ei olnud varem tuttavad, said nad kohe jutusoonele. Koos hakkasid nad läbi mängima Voldemari elu
· Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia · See tundub väga huvitav olevat · Sobib nii noortele kui ka vanematele
N L U I I I L M A I D I N S V I A F N E T G E K G S I L U D T D S 1. Mida hakati rändkinodes sajandi lõpus näitama? 2. Kes alustas 1906. a. ,,Vanemuises" teatrijuhi tööd? 3. Silmapaistvaim romaanikirjanik. 4. Silmapaistvaim maadleja. 5. Üks ,,Noor-Eesti" juhtidest. 6. Ringid kehakultuuri valdkonnas, mis tekkisid sajandivahetusel. 7. Milline selt tekkis XX saj. alguses kunstiellu? 8. Teater Viljandis. 9. Suure tuntuse omanud luuletaja. 10. Mis rahvusest olid enamik rahvusvahelise mainega teadlasi? 11. Millist laadi romaanidega asendusid jutustused? 12. Esimene kirjanduslik rühmitus 13
festival Tallinn Teater Treff «Ma armastasin sakslast» 2009 Ugala teatrijuhi Peeter 0 2006 Presidendilossi pidu 2006 linnugripp mobiiltelefoni 2007 Gerd Kanteri 2006 Pärnu müüb Uue Kunsti Muuseumi hoone maha
Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla'' · Sajandi lõpus jõudis Eestisse film, esialgu rändkinode lühietenduste näol. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli fotograaf Johannes Pääsuke, kes juba enne maailmasõda jäädvustas filmilindile dokumentaalkaadrid Tartust ja Setumaast ning jõudis vändata esimese mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal''
a. Tartus esimese sümfooniorkestri 4. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht 5. Laulupidude traditsioon jätkus. Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar. Teater 1. Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a. 2. ’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a. 3. Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks 4. Kutselise teatrini jõudis ‘’Vanemuine’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning 5. Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film- esialgu rändkinode lühietenduse näol 6. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke Kujutav kunst 1. 19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid: Johann Köler, Karl Ludwig Maibach, Oskar Hoffmann jne. 2. Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt mütoloogilise ainese juurde 3
· Range ja austav suhtumine sõnasse (näitleja ei tohi oma suva järgi teksti muuta ja väänata) · Lähtus Stanislavski õpetustest ja esindas realistlikku laadi · Tundis huvi ka Brechti vastu ja tegi Brechti näidendeid lavastades katsetusi tinglikuma teatri suunas. Sulaaja teatrist: Kaarel Ird ja Vanemuine Kaarel Ird (1909-1986) · Pikima staaziga teatrijuht eesti teatris · Oluline panus teatrijuhi ja teatripoliitikuna · Sõjajärgse Vanemuise ülesehitamine oma näo järgi · ETÜ esimees 1976-1982 · ENSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik · NSVL rahvakunstnik 1970, Sotsialistliku töö kangelane 1984, NSVL riiklik preemia 1967, Smuuli preemia 1980, Popovi kuldmedal 1981, Põldroosi preemia 1984, Lenini order 1979, 1984, Tartu linna aukodanik 1984. (rahvakunstniku tiitel oli kõige kõrgem tol ajal)
Lütseumis oli ka keelatud teatavasti omada võõrkirjandust, mis poistel oli sahtlites ning mis konfiskeeriti ja loomulikult erinevad kirjatööd ja karikatuurid, mis õppejõududele pahameelt valmistasid. Direktor, olles poistega suhteliselt leebe, suutis paljut siluda, aga leebus lõppes tema surmaga. Vaadeldes kõrvalosatäitjaid peaksin hälbeks ka teatripidaja suhtumist oma alluvatesse naistesse. Ta põhimõtteliselt omastas nad ning töö säilitamiseks tuli naistel teatrijuhi käitumisega kaasa minna. Ja loomulikult Tsarskoje Selo mõrvar, kes esmapilgul tundub küll lihtsalt ullike, kuid tegelikult osutub külmavereliseks tapjaks ja julgen öelda, et isegi hulluks. Kui tavanormide rikkumine, millega õpilased tegelesid liigitub ilmselt deviantsuse alla, siis mõrvari puhul on tegu juba kriminaalsusega. Tema teod lõppesid kindlaks määratud karistusega. Arvan, et seesugune hälbekäitumine peaosaliste seas tuleneb enamasti soovist oma
d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on
annaabi.ee 
