1) dokument koos vajalike lisadega ja metaandmetega ning allkirjastatuna, kui seda on nõutud, või 2) teade, milles on märgitud dokumendi saatja, pealkiri, kuupäev, viit ja viide dokumendi asukohale Elektroonilise dokumendi saatmiseks on 4 võimalust: 34.1 elektronposti teel e-kirjana koos vajalike lisadega ja allkirjastatuna, kui see on nõutud. Digitaaldokument tuuakse kõigi vajalike rekvisiitidega elektronkirja sõnumiväljal. 34.2 elektronposti teel teatena, milles on märgitud dokumenti saatva asutuse nimetus, dokumendi pealkiri, kuupäev ja indeks ning teatele on manusena (attachmendina) lisatud digitaalselt allkirjastatud dokument (ilma indeksita). Sel juhul võib dokument olla mõningatest oma rekvisiitidest eraldi, näiteks väljasaatmise kuupäevast ja indeksist. Nimetatud rekvisiidid sisalduvad e-kirjaga saadetavas teates, millele on manusena lisatud
välja tuua Tsernoboli tuumakatastroofi. Mitte ainult sellel tuumajaamal ei olnud ulatusliku avarii korral tegevuse käiku planeerimist, vaid ka terve tuuma energeetika, mis asus NSVL territooriumil sai kohmetuks ja ei olnud absoluutselt valmis asuda tegevuseks. Kõige suuremaks veaks, mida lasid juhid oli tragöödia fakti pikajaline vaikimine 26. aprillil 1986 a. Esialgu maailm ametlikult sai avariist teada alles 28.aprillil, ehk möödus 68 tundi peale õnnetust, lühikese teatena saates ,,Aeg". Esimene teade, mis pöördus linna elanikele, kõlas raadio kaudu 36 tnni pärast juhtunust. Teade kutsus inimesi ajutiselt evakueerida. Selleks hetkeks radiatsiooni tase tõstmisest oli teada mitmes Lääne Euroopa riikides. 27 aprillil, pühapäeval, kell 22 Rootsi territooriumil kontrolli aparatuur fikseeris radiatsiooni tase tõstmist. Alguses hakkati kahtlustama tehast, mis paiknes riigi ida territooriumil, kus
siduv kui maksuotsus. 2.2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht Tartu Ringkonnakohus jättis 06.10.2015 otsusega OÜ KR Priit apellatsioonikaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 5 1. kaebaja oleks pidanud vaidlustama menetluse lõpetamise teate. Olgugi, et see oli pealkirjastatud teatena, ei sisaldanud õiguslikku alust ega vaidlustamisviidet, on tegemist tuvastatava haldusaktiga. Vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise teade oli vormipuudusega, ei võinud need puudused praeguses asjas esitatud tõendite järgi viia teistsugusele tulemusele ega mõjutada asja otsustamist. Maksuhalduri seisukohast polnud pooltel enam vaidlust käibemaksukohustuse üle ning maksuotsust polnud vaja teha; 2
nt kylm hakkas va. Jututoakeel on väheseid kirjalikke registreid, kus analoogselt suulise suhtlusega jõuab adressadini tekstiloome esmane, redigeerimata eskiisvariant, mis on sageli täis kiirustamisest tulenevaid trükivigu ning gramaatiliseelt ebakorrektseid või poolikuid lauseid. Analoogselt suulise spontaanse suhtlusega toimub tekstidele hinnangu andmine ning vajadusel korrigeerimine enamasti alles pärast teate edastamist, järeltoimetamise vormis. Parandus saadetakse uue teatena, millele lisatakse sageli parandust märkiv lühend st- see tähendab , sry-sorry või sõna pigem, nt aga ind jatke rahule? mind st. Jututoas äärmiselt vabas ning formaalses registris ei parandata siiski trükivigu ning ebakorrektseid väljendeid, vaid ainult neid, mis on teksti mõistmiseks vältimatu.(Kasik 2002: 145). 2.Analüüs Tänapäeva infotehnoloogia areneb väga kiiresti ja sellega koos arenevad ka inimesed. Uus
N. Parrest Hoiatus on oluliseks menetluslikuks osaks, mistõttu tuleb siinkohal täpselt järgida vorminõudeid ning tuua ära seadusega loetletud andmed, mida hoiatus peab sisaldama. Iga suvalist teadet vms ei saa pidada hoiatuseks ning sellisel juhul puudub ka õiguslik luba sunnivahendi rakendamiseks: 1. kirjalikkus; 2. võib olla vormistatud nii ettekirjutuses endas kui ka eraldi teatena; 3. peab olema teatavaks tehtud ("…teeb…adressaadile…"; vt HMS § 25 jj kättetoimetamise kohta); 4. kohustusliku andmed: - adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; - viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; - kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida). Vabatahtlikuks
· Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) · Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja · helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk Lausung: · Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna). Pikemad lausungid edastatakse tihti mitme teatena · Elliptilisi lauseid enam kui kõnes · Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa · Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget · Erinevused kõnest: jäetakse ära verbe seal, kus kõne seda ei tee ([mul on] ilgelt kiire) Vead ja parandused: · Jututoas suheldakse reaalajas, see toob kaasa vajaduse lühendada sõnumi vormistamise aega
Kui oleme endast väljas , siis tunneme solvumist, viha, vastikust, masendust, häbi, hirmu või muid negatiivseid tundeid. Negatiivsete tunnete kontrollimiseks tuleb nad välja öelda. Selleks on hea kasutada nö mina-teadet. Mina-teade ei mõju ärritavalt ja ei õhuta tüli jätkamist, vaid võimaldab kokkulepete sõlmimist ja rahulikku vestlust. N: Selle asemel, et öelda süüdistavalt "Sa oled üks igavene talumatu tüüp, Sind peab alati ootama:" võib öelda mina-teatena ,,Ma olen endast väljas ja solvunud, sest Sa ei tulnud õigeks ajaks." Teine samm konflikti lahendamiseks, peale oma tunde väljendamist on teisele inimesele võimaluse andmine enese kaitsmiseks, tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata. Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks. Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust
Missiooni ja visiooni määratelmine ja edasiarendamine on juhtkonna töö. Juhid tunnetavad visiooni "müümise" ehk motiveeriva kirjeldamise vajadust oma organisatsioonis. On tõdetud, et sealjuures on kõige olulisem selle arusaadav, veenev, kirglik ja järjekindel teadvustamine inimestele. Juhtidel tuleb edastada visioon personalile vahetus suhtlemises, silmast silma, mitte aga vahendatult, teiste töötajate suu läbi või kirjaliku teatena. Vahetult esitatult on visiooni motiveeriv mõju kõige suurem. Nende viimise personalini kindlustab organisatsiooni arendusjuht või töötaja(d), kelle ülesannete hulka arendustegevus kuulub. Igal juht, ka personali-, arendus- ja koolitusjuht panevad missiooni ja visiooni organisatsiooni arengut teenima, sest nende olemasolu ning pidev arendamine - ergutab juhtkonda tulevikule mõtlema, - arendab personali analüüsioskust,
annaabi.ee 
