Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus. 4×100 meetri teatejooks Teatejooks on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 meetri teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Joostakse nii kaua kuni jõutakse oma kohale tagasi. Teatepulk antakse võistkonnaliikmele vasakusse kätte ja see omakorda vahetab pulga vasakust käest paremasse kätte. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga
Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. 4x100 MEETRI TEATEJOOKS 4×100 meetri teatejooks ehk lühiteade on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 m teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Lühiteade on väga tehniline ala, kus teatevahetusel on väga oluline osa hea lõpptulemuse saavutamisel. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele
esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). Teatejooks Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. 4×100 meetri teatejooks ehk lühiteade on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 m teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Lühiteade on väga tehniline ala, kus teatevahetusel on väga oluline osa hea lõpptulemuse saavutamisel. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka
Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4x400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes
Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosne samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala, kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. 4 HÜPPED Kergejõustiku võistluskavas on 4 hüppeala: kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. 4.1 Kõrgushüppe Kõrgushüpes tuleb hüpates ilma abivahenditeta ületada latt. Latti ületatakse selg ees ja maandutakse turjale. Hüpete sooritamisel võistlusel peab latti tõstma korraga vähemalt 2 cm
liigutuste ökonoomsust ning ka taktika väljatöötamiseks. Vaheldusmeetod on üleminekuaste ühtsusmeetodilt. Kolmandaks meetodiks on intervallmeetod, kus läbitakse korduvalt teatud jooksulõiku koos puhkeaegadega. See meetod arendab vastupidavust ja kiirust [3]. 1.2.3. Teatejooks Üldjoontes on teatejooks 4 x 100 meetrit. Teatejooks koosneb neljast jooksjast. Teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale reeglitepõhiselt ja teatevahetusalas. Teatevahetus ala on kokku 20 meetrit. Igal teatejooksul on oma kindel rada, kus joostakse [4]. 1.2.4. Tõkkejooks Tõkkejooks on kiirjooks, kus tuleb võimalikult kiiresti üle tõkete joosta. Meeste tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naistel 100m ja samuti 400 m. Igal rajal on 10 tõket. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini on 40 m. Tõkkejooksu heaks eelduseks on
annaabi.ee 
