,,inimese" all mõeldakse teatud liiki kogu ulatuses, mitte teatavat kindlat, konkreetset isikut. Osaline või partikulaarne on säärane otsustus, milles väljendatud tõsiasi on kehtiv üksnes osa asjade koht ega väljenda seetõttu mitte sel määral nende olemust, nagu see teostub üldises otsuses: väidan ma, et ,,mõned inimesed on blondid", siis ei väljenda ma sellega kaugeltki mingit inimesele kui niisugusele omistatavat omadust, vaid teatavaile, nimelt üksnes 13 blondiinidele omistuvat kvaliteeti. Määramatuse otsustuses jääb selgusetuks, kas siin antud predikaat on üldine või individuaalne. 7.1.3. Tegelikkust, paratamatust või võimalikkust väljendavad otsustused Modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust, olles seega praegusaja loogika keeles kas assertoorilised, apodiktilised või problemaatilised.
Abieluga seotud 22-23 pattu. (209) Jean de Varennes Vaimne armastus muutub kergesti ilmalikuks armastuseks. (210) Ilu, õrnus, valge värv on olemustena ühtsed: kõik, mis on ilus, õrn, valge, peab olemuselt seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes, kuid ei pannud midagi teele ette kogu keskaja vaimukultuuri olemuslikult realistlikule mõttesuunale. (218) Kogu realism keskaja mõttes on lõppkokkuvõttes antropomorfism. (218) Allegooria muudab nähtuse mõisteks, mõiste pildiks, kui nii, et pildis tuleb mõistet ikka veel hoida ning omada piiratuna ja täielikult ning tema enda varal välja öelda. Sümboolika muudab
perekond). Sõna olemusest Sõna olemust annab kõige paremini edasi Mattehewsi esitatud arusaam, millele toetub ka EKG sõnaliigikäsitelu. Sõnal on kolm kuju: prosoodiline sõna (varem termin fonoloogiline sõna) grammatiline sõna (ehk üldiselt sõnaliigikäsitelu) lekseem Prosoodilist sõna ehk kõlalist sõna ei seota selles teoorias tähendusega: tee on üks prosoodiline sõna, mis vastab kolme lekseemi teatavaile esinemiskujudele (tee ja way ehk tsai ja doroga vaste ainsuse nimetav, do/make ehk delatj/sdelatj vaste käskiv kõneviis). Põhimõisteid III Lekseem Lekseem on abstraktsioon, mis vastab inimese argiarusaamale sõnast, lekseem on justkui kokkukuuluvate sõnavormide kogum, üldistus konkreetsetest sõnavormidest. Eesti keele sõnavormid varvas, varba, varvastel kuuluvad samasse kogumisse ehk esindavad sama lekseemi.
Sõda ei tähenda seejuures ainult pidevat sõjategevust, vaid ka vahepealset valmistumist lahinguteks. Hobbes ei anna oma arvamuse kohta mingit ühemõttelist infot. Ta nõustub, et kogu maailmas pole selline seisund ehk valitsenud, kuid väidab, et mõni Ameerika rahvas elab ikka veel sellistes tingimustes. Bertrand Russel kaldub arvama, et "see on selgitav müüt, mida ta kasutab, et seletada, miks inimene allub ja peab alluma isikliku vabaduse teatavaile piiranguile, mis kaasnevad võimule allumisega. Piirangute eesmärk, mille inimesed enda peale võtsid, on ära hoida üleüldine sõda, mis tuleneks meie vabadusearmastusest ja soovist teiste üle valitseda." Loomulikud seadused Loomulik seadus on Hobbesi sõnul ettekirjutus või mõistuse abil leitud üldine reegel, mis keelab inimesel teha seda, mis kujutab ohtu tema elule või jätab ilma selle elu säilitamise vahenditest. Loomulikud seadused on muutumatud ja igavesed
ebastabiilseks; A. Przeworski analüüsis 130 riiki ja leidis, et sissetulekuga inimese kohta 6000 $ on kõigutamatud demokraatiad 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tatu Vanhanen pidas etnilist mitmekesisust ohuks demokraatiatele, seda võimalike tekkivate interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude
erilise jõga ideelist mõet, muudab teose psüholoogiliselt tihedamaks. Jaanuse ja Emiilia suhete kujutus on vastavalt jutustuse üdisele iseloomule antud läini romantilises laadis, mis pai- 446 guti (näteks stseenis vallutatud Lodijäve lossi saalis) ulatub peaaegu melodramaatikani --ent ometi on siin nii palju tunnete tõe, eleegiat ja kannatusi, et see lugejat kaasa elama sunnib. Jä ab ainult imetleda kirjandusliku algaja inspiratsioonijõdu, mis suutis anda niisuguse teose --vaatamata teatavaile faktilistele ebatäsustele -- ajalooliselt tõpäase ja samal ajal teravalt kaasaegse teose, mida elustab tõlise ande säa ja mis suutis tolleaegse kirjanduskeele arenematust ning kohmakust üetades kohati tõsta erakordse väjendusliku sugestiivsuseni. See on tagatiseks, et «Tasuja» jä ab meile ikka elavaks teoseks. «Tasuja» kirjutamise kohta mäkis Bornhöe hiljem ise ües kirjas vastuseks sellekohasele küimusele: «Oli ju Eesti vaimlise äkamise aeg ja mina, noor enthusiast,
annaabi.ee 
