LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid.
1) Esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjuselt õpilasele tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta rohkem tööd- seda ei salvestata [1]. 2) Korduvtajumine , mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik selle materjali salvestamisel inimese püsimällu [1]. 6 2.3 Püsimälu Säilib materjal kaua, ilma kadumata. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3].
Esmataju Uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Just seda on õppimisel väga tähtis teadvustada. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meelde või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta ka edasi tööd seda ei salvestata. Korduvtajumine on ratsionaalsema iseloomuga, mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik selle materjali salvestamisel inimese püsimällu. Rõhutame taas ainult mõistetud materjal võib pikaks ajaks püsimällu jääda. (Ibid:44) 6 Info saatust võib selgitada toodud skeemi abil (R. Atkinsoni järgi). Joonis 1 INFO LÜHIMÄLU PÜSIMÄLU (tajumine ) Unustamin
12. OPEC Naftat tootvate riikide org INIMÕIGUSED inimõigused on inimese moraalsed sünnipärased õigused, mida temalt võõrandada ei saa. ja need on antud inimesele sellele, et ta kuulub liiki Homo Sapiens. Inimõiguse teooria töötasid välja prantsuse ja inglise valgustusfilosoofid(17-18 saj.). Kuid inimõiguste tagamise ja kaitsmise juurde jõuti palju hiljem. Inimõigused jagatakse kahte moodi a)põlvkondade kaupa. I põlvkonna inimõigused mille teadvustamiseni jõudis inimkond kõige varem.(üldised loomupärased õigused.N: õigus elule, õigus vabadusele,õigus eraelule ja selle puutumatusele, õigus eneseväärikusele,õigus sõnavabadusele,usuvabadusele(samas ei tohi see hakata piirama teise inimese õiguseid)) SELLE TAGAMINE RIIKIDELT VAHENDEID EI NÕUA. II põlvkonna inimõigused tagamine on raskendatud, nõuab teatud vahendeid ja ressursse. II põlvkonna iõ on majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed õigused.
infospetsialist soovitada kliendile eneseanalüüsi ja karjääriplaani tegemist karjäärinõustajaga. 3. VESTLUS KLIENDIGA KUI PÕHILINE TEGUTSEMIS- JA DIALOOGIVORM Spetsialist peab vestluse käigus kliendi valmisolekule adekvaatselt reageerima (vt inimese sisekõne CIP-mudeli näitel). Lisaks nõuavad klientide erinevad soovid ja vajadused täpset ja tõhusat planeerimist, mille kaudu mõlemad pooled jõuaksid aktiivse koostööni, eesmärgi teadvustamiseni ja tulemuste eest vastutuse võtmiseni. Üldjuhul peaksid spetsialist ja klient esimesel vestlusel järgmisteks sammudeks ühiselt suuna seadma. Eduka alguse tagab kliendi omaduste ja oskuste teadvustamine. Vestluse käigus analüüsitakse tema võimeid ja tugevaid külgi ning teadvustatakse neid talle. Toimub niiöelda „informeeriv kujundamine“, mis tähendab seda, et klient omandab uusi teadmisi kohe vestluse
See on oluline alternatiiv keemiliste toimeainetega ravimite kõrval. Muusikateraapia rakendamisel saavad abi · täiskasvanud, kel on igapäevaelus probleeme ( kes kogevad oma elus rohkemal või vähemal määral hirmu, viha, pettumust, kurbust jt. negatiivseid emotsioone, aga ka lihaspingeid, valu, kui elurõõm on kadunud) kuni täieliku stressi tunnetamise ja 20 teadvustamiseni; inimesed, kes on kannatanud seksuaalset vägivalda või üle elanud psühhotrauma, samuti need, kes kannatavad sõltuvusprobleemide käes. · lapsed, kel on tekkinud negatiivne stress, mis avaldub silmatorkava käitumisena õpetajate, lastevanemate ja kaaslastega ning mille taga on tegelikult needsamad negatiivsed läbielamised hirmu, viha, pettumuse ja kurbuse näol. · inimesed, kes põevad juba väljakujunenud neuroosi, depressiooni või psühhoosi.
alustatakse eesmärkide sõnastamisega siis kui meeskonnas on peaaegu kõik tuumikliikmed olemas. 55 3. VIRTUAALTÖÖ JA MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES 3.1 Muutused ettevõtluskeskkonnas ja organisatsioonides Viimastel aastatel on paljud suured, ja nende eeskujul ka väiksemad, ettevõtted asunud läbi viima muutusi, et muuta organisatsiooni paindlikumaks keskkonna muutustega kohanemise eesmärgil. Sellise vajaduse teadvustamiseni on paljud suured ettevõtted jõudnud läbi ebaõnnestumiste (näiteks IBM, Lloyd's, Eastern Airlines, General Motors, Kodak, Quelle, jpt.). Probleeme, mida need ettevõtted kogesid ei saa pidada põhjustatuks pikaajaliste strateegiliste plaanide puudumisest või planeerimisoskuste madalast tasemest. Samuti pole olnud põhjuseks väikesed investeeringud või puudulik tehnoloogiline baas. Tegelikuks probleemi põhjuseks oli võimetus reageerida kiiresti keskkonnas toimunud
annaabi.ee 
