*** Optiliste biosensorite hulka kuuluvad ka mitmesugused ühekordse kasutamisega testribad. Näiteks glükoosi hulga mõõtmiseks veres ja ka uriini analüüsideks. Esimesel juhul on testribale immobiliseeritud ensüümid: glükoosi oksüdaas ja mädarõika peroksidaas koos kromogeeniga (värvust muutva ainega). 10. Bioinformaatika. Proteoom; proteiinide andmepank (Protein Data Pank) Bioinformaatika on suhteliselt uus interdistsiplinaarne teadussuund, mida võib määratleda kui ühenduslüli bioloogia ja arvutiteaduste vahel. Selle alaga tegelevad inimesed omavad enamasti kas bioloogia või arvutialast baas-haridust. Teist ala nad õpivad tavaliselt lahendades konkreetseid ülesandeid ja kasutades teise valda jäävaid töövahendeid. Mõiste "bioinformaatika" ei ole hästi defineeritud. Sellega seondub igasugune arvutialane töö, mis on seotud bioloogilise informatsiooni töötlemisega. Siia
Rollide süsteem tekitab käitumisootused, mis teeb kooselu võimalikuks. Hälbed rollikäitumisest viitavad ebapiisavale sotsialiseerumisele. *Ühiskond karistab hälbeid normist. Sanktsioonid täiendavad ja tugevdavad seega sotsialiseerumist, mis toimub eelkõige nooruses ja perekonnas. *Homo sociologicusel ei ole sisuliselt seda vaba otsustusruumi, mida ökonoomika pakub homo oeconomicusele. Ökonoomika kui meetodi levik -Poliitikateadustes on Public Choice oluline teadussuund (Downs, Niskanen jt). *Õigusteaduses on Law&Economics levinud eriti USAs (Calabresi). *Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et
2 Maastikuökoloogia: maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Olemus: Objekti (maastik) erinev käsitlus – Erinevates teadustes (maastikuteadus, ökoloogia, jne) – Koolkondades – Keeltes • Erinevad koolkonnad – Põhja-Ameerika – Euroopa- Ida-Euroopa -Prantsuse jne Olemus: Maastikuökoloogia “maht” • Uurimisobjekt • Eesmärgid • Uurimismeetodid Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide vahelisi põhjuseid ning populatsioonide, aine ja energia jaotumist maastikul, maastiku ajalist ruumilist mitmekesisust ning selle mõju biootilistele ja abiootilistele protsessidele, samuti maastiku hooldust ökoloogilistel alustel. Maastikuökoloogia e. geoökoloogia., ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku
d) Ajalookontseptsioon. On ajalooteaduse peamisi resulataate ja selle avamine ongi historiograafilise käsitluse põhieesmärk. Ajaloofaktid seostatult võetuna kujundavadki endast teaduslikku kontseptsiooni. 3 Võttes historiograafilise analüüsi lähtekohaks elu küsimused teadusele, peab lõpptulemuseks olema selle vastuste analüüs, mille üks või teine teadlane, koolkond või teadussuund oma kontseptsiooniga elu küsimustele andis. Analüüsides kontseptiooni, tuleb hinnata, milline oli antud kontseotsiooni osa tema kaasaja ühiskondlik-poliitilises elus ja millie oli kontseptsiooni tähtsus teaduse enda arengu seisukohalt. 4 II Balti ajalookirjutus A – Keskaegne (13.-16.saj. keskpaik) I Piiskopimeelne Läti Henrik – Henriku Liivimaa kroonika
13.03.2009 Inimese ruumikäitumine (Human special behaviour) Edward Hall The Silent Language (1959) Inimese ruumikäitumise aspektid on psühholoogia huviorbiiti järjest rohkem tekkinud Proxemics keskendub inimese ruumikäitumise uurimisele sotsiaalpsühholoogilisel tasandil PÕHIMÕISTED JA KONTSEPTSIOONID Isikuruum (Personal space) ja iskute vaheline distants (Interpersonal distance), I korda kasutati aastast 1937. Isikuruumi kontseptsiooni juured on etoloogilistes uurimustes ( see teadussuund üritas algselt kirjeldada loomade käitumist, hiljem tulnud ka inimetoloogia. Loomade käitumise uurijad on tähele pannud, et liigisiseselt säilitavad loomad võimalikult püsivat distantsi. Nt. pääsukesed traadil, jaotavad ennast sinna ühtlaselt, ei ole ükstise vastas) Loomadel on ka põgenemisdistants piiri olemasolu, mille ületamine teise looma poolt kutsub esile põgenemise. Ka inimese keha ümbritseb selline nähtamtu piiriga ala (human spacial), mida sissetungijad ei tohi
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A
annaabi.ee 
