Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Peale teadusrevolutsiooni elab teadlane nagu teises maailmas, paljud nähtused ilmnevad talle hoopis uues valguses. Kui kasutada analoogiat psühholoogias tuntud katsetega nägemiskujundite kohta, siis võiks Kuhni arvates öelda, et see, mis tundus olevat part enne revolutsiooni, osutus peale revolutsiooni hoopis küülikuks. Öeldut selgitab järgmine pilt: Teadusrevolutsioonid ei muuda Kuhni arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks. Kuhn püüdis üldse vältida tõe mõistet. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises.
Näiteks Albert Einsteini relatiivsusteooria, kvantmehaanika jpt on kõik uurimisprogrammid, ükskõik millises arenguastmel on nendel teooriatel alati mõned lahendamata probleemid. Niisiis võib öelda, et kõik teooriad on nii alguses kui ka lõpus ümberlükatud. Kuid kõik nad ei saa siiski väärtuslikud olla. Kõigil autori poolt imetluse osaliseks saanud uurimisprogrammidel on üks ühine joon: kõik nad viivad uue fakti avastamisele. Teadusrevolutsioonid toimuvad siis, kui näiteks konkureerivad kaks uurimisprogrammi ja üks teeb edusamme, siis teine degenereerub, siis on suunitlus ühineda edusamme tegevaga. Kuna aususe puhul on oluline, et ei varjataks tõsiasju, siis pole üldse ebaaus jääda degenereeruva programmi juurde ning püüda seda muuta edusamme tegevaks. Arengujärgus uurimisprogramme tuleb alati kohelda sallivalt, sest neist võib saada väga oluliselt arenev programm. Kriitika võib olla ka parandav, mitte nagu
• Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö • Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON • Teadusparadigmad ja T.Kuhni teadusrevolutsioonide käsitlus - teadusrevolutsioonide käsitlus - teaduslik mõte vahetub, ei pruugi olla õige • Teadus ei ole koherentne tervik! • Teaduse enesereflektsioon, Teaduse enesekriitika. U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida
potenstsiaalist, mis on teadusele lisandunud tänu tema eelkäijatele. Minevikusaavutuste konkreetsete elementide säilitamine ja samal ajal konkreetsete täiendavate probleemilahenduste võimaldamine Darwini evolutsiooniteooria – kulges primitiivsetest sugemetest lähtudes, looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks Kipume nägema mineviku paradigmasid praeguste paradigmade valguses. Revolutsioon jääb nätamatuks – õpiku kirjutamine, teadlaste enda hulgas on selline varasemaid negatiivselt kirjeldav tendents. Populaarteadus, teadusfilosoofia (enne Kuhni, nt Popper,Carnap)– nähtamatuks tegijad. Kui paradigma nähtused välja ei paista, ei tähenda see veel seda, et neid ei oleks olnud. 2. Selgitada, kuidas toimub teadlaste ümberorienteerumine ühelt paradigmalt
paradigmat, mitte parandada seda. Mitte inimloomuse ja taju pärast. Olemasolev paradigma ei suuda sobituda – jah. Muutus seoste vahel – teadlase manipulatsioon ja kindlate tulemuste manipulatsioonide puhul. Raske sobitada paradigmat loodusesse. XI. 7. Seminar. Kuhni relativismi ja ratsionalismi teljel: tõlgendusi ja argumente (Kuhn 11-13 ptk + Postskriptum). SEMINARIKÜSSAD: Peatükid 11-13 Miks jäävad teadusrevolutsioonid nähtamatuks? Mõni näide hoolikalt läbi mõelda. Õpikud, teadusepopulariseerimiseni välja, kumulatiivne protsess, unustatakse. Paradigma vahetusi ei vaadelda kui revolutsioone, vaid need on lisad teaduslikule teadmisele. Valdkonna-eriala ajalugu on esindatud uutes raamatutes, mis saadavad uut paradigmat, ja siis teaduslik revolutsioon tundub nähtamatu. Loominguline teaduslik aktiivsus on loodud valdkonna õpikute poolt. Õpikud on pedagoogilised vahendid, et jäädvustada normaalteadust
Ei ole tajumusi, mis oleksid täiesti vabad teoreetilistest eeldustest, kõik tajumused on nö teooriast koormatud. Sõna otseses mõttes ei näe teadlane mitte elektrone, vaid ainult jälgi, mis need oletatavad elektronid võiksid jätta. Samuti ei näe me sõna otseses mõttes mitte laetud osakeste liikumist, vaid ampermeetri osuti näitu. Inimene, kes ei mõista midagi geograafilistest kaartidest, näeb kaardil ainult värvilaike, oskamata seda tõlgendada. Teadusrevolutsioonid ei muuda Kuhni arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks. Kuhn püüab üldse vältida mõistet tõde. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. , Feyerabend
annaabi.ee 
