Vabaühiskond taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist. 9 Kasutatud kirjandus Velliste, A. (2007). Alasi ja haamri vahel Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Vahtre, S, Pajur, A, Tannberg, T. (2005). Eesti ajalugu VI Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Haridusministeerium ja Eesti Teadusfond Pusta, K. (2018). Kirjad kinnisest majast. Tallinn: Kava kirjastus 10
ekspordisoodustused. Vaatamata ustavusele vabaturu paradigmale nähti Tehnoloogiapoliitikas olulisel kohal riigihanked potentsiaalsete konkurentide esilekerkimises (suunatud enamasti relvastus-, kosmose- ja maailmaturul ohtu Ameerika tööstusele. Et sellele energeetikatööstustele) väljakutsele vastata, tugevdati riiklikku Riiklik teadusfond NSF finantseerib samuti valikuliselt tehnoloogiapoliitikat. uuringuid ning ergutab sama-aegselt ettevõtluse ja ülikoolide koostööd. Konkurentsipoliitikas oli olulisim tööstuspoliitiline taust 1933. a. kehtib USAs Buy-American-Act, mis 1979. aastatel toimunud liberaliseerimisel Chicago võimaldab välismaiste pakkujate avalikku koolkonna vaimus
käsitlused, mille tegemist on takistanud just sobiva andmekogu puudumine. Kuigi korpuses on juba kõigist eesti murretest kokku ligi 400 000 tekstisõna, on automaatanalüüse võimaldav tekstide märgendamine alles algusjärgus. Samas ka korpuse kogumaht peaks kasvama vähemalt miljoni tekstisõnani, et selle põhjal oleks võimalik grammatilisi nähtusi uurida. Korpuse valmimist on seni toetatud piiratult eri allikatest (Eesti Teadusfond, programm ,,Eesti keel ja rahvuskultuur" jm), tööd on koordineerinud 0,5 kohaga töötav teadur ning konkreetseid tööülesandeid täitnud magistrandid ja doktorandid. Korpuse edukaks valmimiseks oleks vaja vähemalt kaht põhikohaga teadurit järgnevaks viieks aastaks ning võimalust palgata töövõtulepingutega suuremas mahus tehnilise töö tegijaid. Korpuse valmimine ja uurijatele kasutatavaks tegemine tähendaks kogu eesti murdeuurimise jõudmist uuele tasemele.
vaja, miks on sõbrad olulised ning üldiselt väärtushinnangutega. Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli: 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata ,,kuivõrd on Eestis elavad inimesed oma eluga rahul ja millised on olulisemad tegurid, mis nende eluga rahulolu mõjutavad."2 Antud uurimust rahastasid Eesti Teadusfond ja Tartu ülikooli psühholoogia osakond. Uurimuse pealkirjaks oli ,,Uurimus kultuuridimensioonide ja sotsiaalsete suhete põhivõrmidest Eesti kultuuris". Uurimuses võttis osa 1753 inimest, kes valiti välja kihistatult maakondade ja suuremate Eesti linnade lõikes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 1574-aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim.3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat, uurimusest osavõtnutest oli 57% naised.
Nii deržavnikud kui demokraadid ei tunnista okupeerimist või kasutavad eufemismi “inkorporeerimine”. Kuigi Vene Föderatsioon on end ametlikult kuulutanud Nõu- kogude Liidu õigusjärglaseks, ei tunnistata Balti küsimuses nende vahel seost. Demokraadid arvavad, et ajaloolise ülekohtu on korvanud see, et baltlased vaba- nesid 1991. aastal eeltingimusteta. TÄNUAVALDUS Artikkel on kirjutatud sihtasutuse Eesti Teadusfond (grant nr 6896) toel. 153 THE COLLAPSE OF THE SOVIET UNION AS PRESENTED IN RECENT RUSSIAN MEMOIR LITERATURE Toomas KARJAHÄRM The article provides reference and analysis of the representation of the collapse of the Soviet Union in the memoirs written by Russian (Soviet) state and public figures, published in Russia predominantly within the past decade
4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 1 800 391 797 533 907 219 0 1 266 484 578 0 0 1 800 391 797 Sihtasutus Eesti Teadusfond 160 193 000 157 971 000 0 2 222 000 0 0 160 193 000 Sihtasutus Archimedes 1 425 053 475 307 145 573 0 1 117 907 902 0 0 1 425 053 475