KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-v
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
.. Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi. · modernne - teadus ja religioon (ka usk). Modernne rel. teistsugune, tõevaldaja tegelikult teadus. Teadus kritiseerib ja lükkab ümber müüte. Tylor kasutab mõistet personalism (isiksustamine). Müüdis on jumalad ja nt. olendid, kellest maa tekib. Teadus seletab asju impersonaalselt. Metafüüsika on abstraktne kosmiline maailmamudel. Pole enam isiksustatud nii nagu varem.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
seda pole võimalik tõestada. Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Tihti kujutati jumalanna kõrval meest, arvatavasti mõnd jumalat, kes kompositsiooni järgi otsustades jäi tähtsuselt jumalannale siiski alla. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke
Romantikud näevad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. Selge, et selle tegelikkused ja ideaali vahel tekib pinge, mis omandab romantismi ajal teravuse. Siit tuleb mängu uus termin - ...ambivalents. Sellest pingest on kantud ka kogu see looming - religioosse maailma teatav taandumine. Seda ideaali nähakse paljudes asjades. Paljud inimesed tundsid intensiivset entusiastlikku huvi igasuguste asjade vastu - entusiastlik entusiasm. Väga tähtsal kohal religioon osade romantikute jaoks, romantismi aeg on aeg, kus autorid ja ilmselt ka teised inimesed, tihti peale on neile omane pöördumine religiooni - Novalis (pöördemoment), Friedrich Schlegel - võtsid omaks katoliikliku usutunnistuse, hiljem Chateaubriand, kes allutas kogu oma loomingu katoliikliku usutunnistuse kiitusele. Teine suur valdkond on kunst - väga oluline asi, kunst asetub praktiliselt religiooniga samale tasemele
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja
Kui ta ei suutnud seda osta, siis anti talle raamat tasuta, kuna Novikov taotles hariduse levikut. Novikovi ajakiri muutus väga populaarseks tema ajakirja tiraaz oli alguses 2000 ja hiljem 4000 eksemplari (tavalistel ajakirjadel ca 600). Iga ajakirja tellija sai pealekauba kirjastuse poolt välja antud raamatu. Nii sai iga tellija aastas 200 raamatut Sellise ürituse kaudu püüti propageerida ka vabamüürlaste ideid. Nende arvates oli kolm maailma tundmaõppimise viisi: teadus, kunst, religioon. Viimane oli kõige täiuslikum. Aga Novikov oli inimene, kes arvas, et haridustee on astmeline kohe ei saa alustada religiooni tundmaõppimisest, kõige väärtuslikumast. Alustada tuligi nii: teadus > kunst > religioon. Kirjandus ja kunst pandi ühte süsteemi religiooni ja teadusega see oli väga oluline samm. Iga haritud inimene pidi lugema. Kirjandulik protsess on autori ja lugeja vaheline dialoog. Novikov kasvatas lugejat. Ta tegi seda väga mitmekülgselt ta andis välja
kangelane. Nõiduslikku veealust riiki võib võrrelda põrguga. Teine osa kirjeldab Beowulfi võitlust tuldpurskava lohega, kes riisub aardeid ja tapab inimesi. Kangelane tapab koletise ja võitleb rahvale kätte vabaduse, kuid ise sureb. · "Lugu Igori sõjaretkest"- 12.saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks.
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
aasta 1. detsembri mässust. Jutt on nelja inimese viimasest ööst ja elust, kellele on surmaotsus tehtud. Need neli inimest on revolutsionäär, maata talumees ehk pops, teenijatüdruk ja poisiohtu nooruk. Revolutsionäär leiab, et on võidelnud valede asjade eest, teised ei saa millestki aru, sest nad on juhuslikult kinni võetud. Küsimus: Kuidas olla või käituda? ,,Kuristik", novell Venemaa kodusõjast ehk sõjast punaste ja valgete vahel. Lugu valgete armeest Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret. 1928 avaldas ,,Toomas Nipernaadi", mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust. Tegu oli esimese pitoreskse ehk kelmiromaaniga Eesti kirjanduses. 1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani ,,Isade maa". Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu. 1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu
Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, õnnetused, nt tulekahjud), kaanonid (mingi osa on tähtsam, ülejäänut ei säilitata),
eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo perioodid 1) arhailine ajajärk: 8.6. saj eKr 2) klassikaline e atika periood: 5.4. saj eKr (levis atika dialekt) 3) hellenismi ajajärk: 3.1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad
· Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna. Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel
• Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2.Depressioon, hedonism, vegeteerimine • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Marion Andra: Vähemalt (2007) • Birk Rohelend: Enesetapjad (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Aime, religioon jm 1.Teadus ja tehnika ilukirjanduses • Charlotte Kerner: Koopia (ek 2001) 2.Religiossed noorteraamatud • Irene Vari: Iiris (2005) Ulme, fantasy ja muu fantaasiakirjandus 1.Klassikaline fantasy: • J.R.R. Tolkien: Sõrmuste isand; • J.K. Rowling: Harry Potteri-sari; • C. S. Lewis: Narnia lood; • Terry Pratchetti teosed; 2.Vampiirilood: • S. Meyer: Videviku-saaga; • Marion Andra: Algolagnia (2009) 3.Lood vaimolenditest, haldjatest jms:
,,Rigveda" , ,,Comperative Mytology" 25. Kes oli Sir Edward Tylor? Nimetage tema peamine teos. 2 Inglise antropoloogia isa. ,,Researches into the early history of Mankind" , ,,Antropology" 26. Kes oli William James? Nimetage tema peamine teos. Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks.
Eristas kolme inimese psüühilise arengu faasi. Kõigepealt, nö reaalne faas (Real). Reaalne on kõige algsem seisund, inimese eksistensi kõige esimene faas, ema kehas, tänaseks ära lõigatud sellest. Ema kehas oleme olukorras kus pole midagi peale vajaduse, vajadused, mis saavad rahuldatud. Selle faasi keskne mõiste vajadus. Omamoodi täiuse seisund, mis inimese sisenemisega keelde läheb kaduma. Kohe kui keelde siseneme, oleme lõplikult kadunud. (narkootikumid, religioon kõik katsed sinna tagasi pöörduda). Puuduolek Lacani põhiline mõiste. Teine, kujutusliku korra faas, milles Nõudmine keskne mõiste. Osalt esimese faasi jätk, nõudmistele rahuldavat vastet, objektidega ei saa rahuldada. Vajadusi saab rahuldada, nõudmisi mitte. Sünnijärgne seisund 618a Lacani järgi. Puuduolek, võõrandus. TEINE kategooria, seisad eraldi ema kehast. Sinust väljaspool asub maailm. Mina kategooria, mida see mina tähendab
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on
muusika KOHANE + sõnavara füüsis, kostüüm helid VÕÕR- murre, släng miimika, zestid KOMMENTAAR liikumine, hääl Monoloog,dialoog intonatsioon Tegelase analüüsimisel tuleks küsida viis olulist küsimust: 1. Kes ta on? Milline ta välja näeb? Millised on ta sotsiaalsed omadused ( vanus, sugu, haridus, religioon, sotsiaalne staatus)? Milline on tegelase iseloom? Millised on ta suhted iseenda, teiste tegelaste, näidendi teema, maailmaga? 2. Miks ta räägib ja tegutseb? Millised on tegelase rääkimis- ja tegutsemismotiivid? Millised esteetilised ja eetilised väärtushinnangud suunavad ta tegutsemist? 3. Kus, millal ja kellega ta räägib? Millis(t)es ruumi(de)s asub tegelane? Kes on tema dialoogipartnerid ja kes ei ole? 4. Mida ta räägib
A+b+c=a+b+c kultuurimosaiik tegelik Vene ja Ameerika ühiskond emiline-etiline ehk emic- etic (Kenneth L. Pike) Emilne - üritame seal sees olla, aga vb on mõnda asja parem eemalt näha. (Näiteks Lõuna-India Kerala osariigi Trivandrumi distrikti loomatapud; isasvasikaid vähem: ütlevad, et pullvasikad on nõrgemad, aga eemalt on näha, et isasvasikatel ei lasta emaga koos olla). Universaalne struktuurimuster: * elu perekonnas * tööriistade valmistamine * mingisugune religioon (suhtlemine teispoolsusega) * Ruth Benedicti "Patterns of Culture" - üritas vastu vaielda kultuuride universaalsusele. Etnotsentrism - ettekujutus, et meie oma kultuur on ainuke hea ja õige, kõik muu on vale. Inuit - (tõelised inimesed) eskimotel enda kohta (eskimo - algonkinide kõnepruugis esquimantsic toore liha sööjad) hot-en-tot (khoi-san;khoi-inimene nende keeles, vrd kung) L-Am põlisrahvas, kellele hot-en-tot pandi nimeks neile keele põhjal
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine. Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse dualism paralleelselt on riiklik ja eelriiklik õigus, riiklik ja mitteriiklik õigusemõistmine. Eksisteerib arusaam õiglusest, kuid puudub arusaam objektiivsest õigusest. Maa eraomand puudub. 3. Õigusallikad Säilinud on seadusi kui ka mitmesuguseid juriidilisi ürikuid. Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a.
Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
"Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama." -Sokrates Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida).
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Koosneb 22'st raamatust. -) Augustinus on esimene kristlik filosoof ja mõtleja, kes toob kristlusesse sisse kõrg- filosoofilise lähenemise - peetakse kristliku filosoofia rajajaks ning kuni skolastikuteni midagi uutset rohkem ei tule teistelt filosoofidelt. -) Oma mõtlemises on ta teistest ajas kõvasti ees, mõeldes kategooriates, milleni inimesed jõuavad alles 19. sajandil. -) Augustinus leiab, et kõige olulisem valdkond, millega tegeleda ongi religioon, jättes väga väha ruumi kultuurile ja ilukirjandusega, sest leiab, et kui teadmine on vaid teadmise pärast, siis on tegemist vaid surnud teadmisega, sest me küll saame teada, kuidas maailm töötab, kuid ei tea miks miski nii on. -) Augustinuse keskseks teemaks on autoriteedile allumine. -) Augustinus on oma mõtetes järjekindel ehk enne ja pärast pöördumist on tema ideed sarnased. * Augustiinlik filosoofia ei ole süstemaatiline, kuid ta läheneb kõigele läbi kristluse ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
