seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus püüab plaanipäraselt teadmiste otsimisel vigu eemaldada. Teadmispretensioonide kaitsmine on võimalik kasutades süstemaatiliselt eksperimente. Katsete tegemisega saab kontrollida põhjuslikke seoseid ning kontrollida väiteid teoreetiliste objektide ja nende omaduste kohta. Lisaks saab katseliselt kontrollitud teadmisi kohe ka praktikas kasutada. Oma roll on katsetel ka uute teadmiste loomisel. Teaduslike teadmiste rohkenemine
komponenti, nimelt gravitatsioonijõudu, mida me ei saa otseselt vaadelda, kuid me teame, et see on olemas. Teadusteoorialtel on võime anda põhjuslikke seletusi ning ühtlustada terveid nähtuste valdkondi. Newtoni gravitatsiooniteooriaga saab seletada erinevaid nähtusi. Teooriatel on ennustusjõud. Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud
2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomulik. Mõnesid nähtuste valdkondi seletataksegi vaid teadusliku teooria abil. Teaduses tuleb ette, et mingit nähtuste valdkonda on küll oskuslikult kirjeldatud, ent pole tõeliselt seletatud. Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus. Olenemata sellest, et teadus ei ole täielikult edukas, siis sellegipoolest püüab teadus otsimise teel vigadest lahti saada. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Kolmanda aspekti tulemuseks on teadmispretensioonide
Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju keskkonnaga annab vältida ning süsteemi enda ülesehitus ei ole liiga mõistatus. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on see inimtegevuse liik, mis kõige süstemaatilisemalt püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Teaduse raskus vigade kõrvaldamisel tuleb sellest, et teadus otsib kirjeldatavaid teooriaid, mida ei ole võimalik vahetult vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimendi kasutamine, mille unikaalne omadus on süstemaatiline kasutamine teadmispretensioonide kontrollimise ja kinnitamise vahendina. Vaatluse puhul esineb vaid
võimalik kasutada uusi ennustusi, näiteks senitundmatu planeedi olemasolu kohta. 20.sajandi üldrelatiivusteooria tegi võimalikuks uut laadi objektide ennustamise, näiteks nagu mustade aukude olemasolu. Eriti edukaks teaduslike seletuste tüübiks on reduktsionistlikud seletused, mis kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada, lähtudes selle osadest ning nende vastasmõju reguleerivatest seadustest. 3. TEADMISPRETENSIOONIDE KAITSMINE Kuna inimteadmisi ähvardab alati eksimine, siis teadus rõhub sellele, et tema pakub teadmise eriti usaldatavat vormi. Eksitused võivad tuleneda vigadest, ebausust, soovmõtlemisest, eel- arvamustest, pettusest jne. Teadus on aga edukas igasuguste eksituste avastamisel ja kõrvaldamisel, kuid see ei ole just sajaprotsendiliselt edukas. Kuna väga lihtne on liigselt üldistada või eelarvamuste ohvriks langeda, siis on sobivaid üldistatud kirjeldusi mingi
2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on usaldusväärne, sest ta püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Kuna tihtipeale põhineb teadus teooriatel ja on raske teatud nähtust kirjeldada siis ei pruugi tulemus olla kõige objektiivsem. Tekivad nii öelda kallutused, kus võivad tekkida eelarvamused ja muud mõjutavad tegurid. Selleks, et neid ,,vigu" kõrvaldada kasutatakse eksperimente. Läbi eksperimentide on teadlastel võimalik kontrollida nähtuste ja
Ehkki tihti pakub rahuldust halvustada kellegi säärase tarkusepretensioone, kellel on mingis mõttes autoriteetne positsioon, ei vii säärane vastus meid kuigi kaugele. Sest fakt kui see ikka on fakt , et keegi ei tea mitte midagi kindlalt, ei lükka mingil moel ümber märksa argisemat punkti, mis ütleb, et mõned inimesed otsustavad asjade üle paremini kui teised. Näiteks olen ma nagu paljud teisedki sageli väga skeptiline arstide teadmispretensioonide suhtes. Aga kui ma usuksin, et mu jalaluu on murdunud, pöörduksin abi saamiseks ikkagi arsti poole ehkki ma usun kindlalt, et arstid teevad sageli vigu, kusjuures vahel ka väga tõsiseid. On ikkagi mõistlik oodata, et need, kes pole meditsiini õppinud (näiteks inimesed, keda vahel paljastatakse ajakirjanduses kui valetohtreid) saavad veel halvemini hakkama. Seega isegi kui eksimatut teadmist pole olemas, ei järeldu