Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide...
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks plane...
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi. Selleks, et seda saaks teha, on vaja esmaslt luua mingisugune korrastatus, näiteks rühmadesse jagamine. Need üldistavad kirjeldused aitavad teha tuleviku tarbeks ennustusi ning kasutada mingit materjali parimal otstarbekal viisil. Seda nimetatakse teaduse süstemaatilisuse esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomul...
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teo...
1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et te...
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid ...
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
annaabi.ee 
