vastavalt. Nii nagu saadik, tulles Oidipust rõõmustama ja teda hirmust vabastama nende suhtes, keda ta peab oma isaks ja emaks, teatab talle, kes ta on. Et tema isa on surnud loomulikul viisil ja emaga ta ei saa magada kas või seetõttu, et ta ei olnud tegelikult üldse nende laps. Põhjustades nii oma entusiasmis vastupidise tulemuse. * Äratundmine aga, nagu sõnagi tähistab, on muutus teadmatuselt teadmisele. Nagu ka sõprusele või vaenule nende vahel, kes on määratud saama kas õnnelikuks või õnnetuks. Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad, nagu Oidipuses. On muidugi ka teisi äratundmisi, sest see, mida oleme öelnud, võib teatud mõttes juhtuda ka elutute ning isegi juhuslike asjadega. Ja võib ära tunda sedagi, kas keegi on midagi teinud või mitte. Kuid
Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid
normidest: ebatäiuslikkus Draama: · sündmused on argielust võetud · intriig lähedane tegelikule elule · moraal üldine ja veenev · tegelased kehastavad ühiskondlikke seisusi, mitte karakteritüüpe 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) · pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule · äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." · kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? (defineerige) · Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur), näiteks Harpagoni ihnsus, Jaak Joorami iseteadlikkus, Polkovniku Lese agressiivne rumalus.
sajandil. 2) Denis Diderot: "Igas moraalses asjas on keskpaik ja kaks äärmist. Äärmused on meil olemas: tragöödia ja komöödia. Kuid inimene ei ole kogu aeg kurb ega kogu aeg rõõmus." 3) 19. sajandi naturalistlik ja realistlik teater kujutas tavalise inimese eraelu. 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) 1) pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule 2) äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur) 2) Situatsioonikoomika naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne.
Traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi. Positiivset lahendust pole, on õnnetu lõpp. Tegelane väljendab end sobival viisil, nt värsskõne. Tragöödial on kindel struktuur, poeetika ja kindlad osad. Tegelane vastandub kõrgemate jumalike jõududega, mis hiljem on asendunud saatuse või ühiskonnaga. Tegusid kujutatakse selgelt. Klassikalise tragöödia struktuur: - Pöörak muutus õnnelt õnnetusele, sõpruselt vaenule vms. - Äratundmine muutus teadmatuselt teadmisele - Kannatus hukatuslik või piinav tegevus Aristoteles jagab lood lihtsateks (tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub pööraku ja äratundmiseta) või põimituteks (muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest). Katarhsis puhastumine, tragööödia põhitunnus. Sellega kaasnevad kaastunne ja hirm, läbielamine; psühholoogiline, moraalne või intellektuaalne ülendav kogemus. Hiljem on seostatud samastumisega: vaataja
Luuletaja peab olema rohkem lugude kui värsside luuletaja, kuivõrd ta on luuletaja jäljendamise tõttu; jäljendab ta aga tegevusi. 10. Lugudest on ühed lihtsad, teised põimitud. Lihtsad on tegevused, millle toimumisel pideva ja ühtsena toimubb muutus ilma pööraku ja äratundmiseta. Põimitud lugu on, kus muutus on koos äratundmise, pööraku või mõlemaga. 11. Pöörak on tehtava muutus vastupidiseks vastavalt tõenäosusele või paratamatusele. Äratundmine on muutus teadmatuselt teadmisele. Äratundmine koos pöörakuga äratab kaastunnet või hirmu, ja selliste tegevuste jäljendus tragöödia meie arvates ongining ka õnnetus ja õnn kaasnevad selliste äratundmistega (näiteid Oidipuse põhjal). Kaks loo osa on niisiis pöörak ja äratundmine, kolmandaks on kannatus hukatuslik, piinav tegevus, näiteks surm laval, suured valud, haavad jms. 12. Tragöödia jaotatkase koostise järgi järgmiselt:
annaabi.ee 
