väljendada. Ära kunagi räägi nii nagu skisofreeniahaige poleks sinuga ühes ruumis. Skisofreeniahaiged on enamasti neid ümbritsevast keskkonnast teadlikud. Hoolitse enda eest-sinu pereliikmel pole sinust mingit kasu, kui sa lased endal emotsionaalselt kurnatuks muutuda ja jääd füüsiliselt haigeks. Ole valmis haiguse taasägenemiseks või kriisiolukorraks-parim viis kriisiga toimetulekuks ja võimaluse korral selle vältimiseks on sellisest olukorrast teadlikolek. Ole valmis taastumiseks-kui sinu pereliikme olukord paraneb,pead mõnikord kaaluma senise elukorralduse muutmist. Mõned inimesed naasevad oma koju. Mõned lähevad rühmakoju ja mõned otsivad endale omaette toa või korteri. Igal perel on vaja teha oma otsused. Sinu sotsiaaltöötaja võib sind olemasolevate ja taastumise erinevateks faasideks sobivate elamispindade suhtes nõustada. Ole valmis oma pereliikme haiguse ägenemiseks või kriisiolukorraks. Skisofreenia ravimine
hoiakutega. 2) Inimene on seisundis, mis on suhteliselt vaba teda lõhestavast seesmisest ärevusest. Hoiakud on suuer osas pärilikud (Eysenck, Wilson). Meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks (Petty, Caccioppo). Inimese hoiak kujuneb tõenäoliselt saadava tuemuse uskumusest - see tähendab, et hoiaku tekkes osalevad tulemuse tõenäosuse hinnangud (Ajzen, Fishbein). Uskumuste tasandid suitsetamise suhtes (Fishbein): 1) Teadvustamine ehk teadlikolek - tarbijad olid teadlikud, et terviseametkondade väitel on suitsetamine ohtlik. 2) Omaksvõtt - inimesed uskusid, et üldiselt on suitsetamine ohtlik. 3) Isiklik omaksvõtt - inimesed uskusid, et suitsetamine neilie isiklikult ohtlik. Kui uskumus oleks jõudnud isiklikule tasandile, oleksid inimesed palju tõenäolisemalt muutnud oma käitumist nii, et nede tegelik käitumine oleks nende uskumusega vastavuses.
kuulumine. Teevad koostööd pigem n-ö majasiseste koodide, normide, reeglite, ombudsmanidega jne, kui kõige muuga. Konfidentsiaalsus- kaasustes nt tekst ja nimi võiksid olla lahus, nii et konfidentsiaalne, kes mida ütles. Haige inimese puhul on esmatähtis tema elu ja tervis, seejärel alles vabadus ja vaba valik. Väärtused: – Läbipaistvus – avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine – Vastutus – otsustest ja protsessidest teadlikolek; võimuteostamise “valvamine” – Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus – Inimväärikus – õigustest kinnipidamine; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine – Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine – Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine; – Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega 3
Stessi tekitavad nt negatiivsed emotsioonid; ei suhestu kliendiga (iseenda probleemid); tulemuslikkus; oskuste puudulikkus (enesekoolitus); vastutus (hirm vigade ees); töö ei saa kunagi ,,valmis"; tagasisidet saab vähe; kliendid (kõrgem stressitase tuleneb suhtlemisest suur koormus). Stressi aitab leevendada, nt mingi asi peab olema väga paigas, nt kodune elu (kodus head suhted); head suhted kolleegidega; huumorimeel; huvialad (sport, tants vms); enesereflektsioon; teadlikolek enda emotsionaalsetest reaktsioonidest; enesetundmine; nõustamisprotsessi jälgimine (nt me ei saa vastutada kogu terviku eest, a la poole eest vastutab klient ise); alguses tuleb nõustamisleping teha rääkida läbi tingimused, tegemist on kliendi ja nõustaja koostööga ainult nõustaja ei pea vastutust kandma. Töökoormuse jälgimine vähem ,,ei" ütlemist ja rohkem ,,vastu tulemist".
arstlikku või psühholoogilisse võrgustikku polnud seda kerge suruda. Tema surma järel kogesid ustavad jüngrid hämmingut, enne kui suutsid eristada gestaltteraapias selle olulise, mis säiliks ka pärast juhti. Õnneks oli teoseid. Perls, Hefferline & Goodman. Gestalt Therapy (1951) andis oma tegevusele nime ja esitas selle põhitunnused: “... ei ole interpreteeriv, ei ole isikulooline, on eksistentsialistlikul alusel psühhoteraapia, kus siin-ja- praegu esmaseks keskendumispunktiks on teadlikolek.*” Isiksuse- kui ka häirete süstemaatiline teooria puudub. Seda üsnagi mõistetavalt, kuna süstematiseerimist nähakse “lahterdamise”, diagnoosimist “sildistamisena” - ja seesugusena kurjajuure ning ebahumaansusena. Küll nimetatakse aga mõned isiksuse arengu printsiibid: (Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri
1. Sisendi tunnuste identifitseerimine 3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5. Teadvustamata taju Alalävine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola Subjektiivne lävi – teadlikolek Objektiivne lävi – avastamine Pimenägemine - V1 kahjustus: *Avastamine, *Lokaliseerimine, *Eristamine, *Liikumise tajumine. Ilmselt subkortikaalne või kiire V5 Objekti äratundmine 1. Komputatsiooniline mudel (Marr, 1982): 2. Komponentide äratundmise teooria (Biedermann, 1987, 1990):36 geooni: plokid, silindrid, sfäärid, nurgad, k Võrreldakse objekti struktuuri mudeliga Servade muutumatud omadused: 1. Kurvatuur 2. Paralleelsus 3. Koos lõppemine 4
annaabi.ee 
