Kariibide kohale paiskuda piisavalt radioaktiivsust muutmaks 200 miljoni inimese kodumaad sama elamiskõlbmatuteks nagu Tsernobõlis kakskümmend aastat hiljem. Tänapäevases vabas ühiskonnas käib kõiksugu uute füüsikaliste eksperimentide ümber tihti diskussioone selle kohta, kas katse või leiutis võivad muutuda inimestele ohtlikuks. Näiteks paar aastat tagasi Sveitsi, Austria, Prantsusmaa ja Itaalia piiride vahele ehitatud prootonite kiirendi tekitas mõnedes teadlastes kartusi, et masin loob musta augu, mis Maakera endasse imeb. Õnneks pole siiani midagi säärast juhtunud ega ilmselt juhtugi, kuid, tulenevalt siis kas ajaloolistest juhtumitest või lihtsalt teadlaste võhiklikkusest, on paranoia suurem kui sadakond aastat tagasi, kus uusi leiutisi võeti enamasti vaimustusega vastu. On raske midagi ette võtta vältimaks füüsikast tulenevaid ohte. Kui teadlane paneb
c) teadus paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et maailm ja inimeste elu peavad lähtuma kirikust ja Piiblist. Kõik, mis Piibliga kooskõlas pole, ei ole ka õige. Nii nimetati paljusid teadlasi ,,paganateks" ja lausa põletati ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik
b) kirjasõna – suurem osa kirjaoskajaid olid preestrid, kirikutes ja kloostrites kirjutatid raamatuid. c) teadus – paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et maailm ja inimeste elu peavad lähtuma kirikust ja Piiblist. Kõik, mis Piibliga kooskõlas pole, ei ole ka õige. Nii nimetati paljusid teadlasi „paganateks” ja lausa põletati ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne – kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale
millal külvata või puid saagida, seati ikka kuufaaside järgi. Kuidas Kuu Maa ümber tiirlema sai, on olnud aastasadu inimkonnale mõistatuseks. Selgemaks hakkas asi saama siis, kui esimesed tehiskaaslased maandusid Kuu pinnal ja osutus võimalikuks Kuu kivimeid uurida. Inimesed ise on kõndinud meie loodusliku kaaslase pinnal kuus korda, neist viimane missioon, Apollo 17, külastas Kuud enam kui 35 aastat tagasi. Ei saa siiski väita, nagu oleks kihk meie Päikesesüsteemi avastada teadlastes, astronautides või ka täiesti harilikku igapäevaelu elavates inimestes vähenenud. Lihtsalt külma sõja ulmeliste projektide lõppedes tuli pöörata pilgud pikemaks ajaks oma planeedi ja teineteise poole, et vähegi parandada seda, mis aastakümneid maailmas valesti on olnud. 2 Kuu teke
seinapinda 'üürida')..tegelikkuses domineeris seal sama akadeemiline kunst, lihtsalt kehvemal tasemel.Samas oli pluralistlik, hulgas oli ka teisi (dominantselt siiski akadeemiline) Sajandivahetus (u saj keskpaigast kuni 1905 ) prantsuse kunstikultuuris toimub oluline muutus uusromantilise esteetika tugevnemine mis vastandub positivismile mis satub kriitika alla. Uusromantikud vastanduvad realismile ja positivismile. Kunst ei ole enam teaduse liitlane, lühidalt uusromantikud pettuvad teadlastes hakkavad neisse skeptiliselt suhtuma. (ei suuda nendega kaasa minna, teaduses toimusid murrangud mida mõned tõlgendasid kriisidena; darvinism varem kui lõplik tõde, pärilikkus ? geoloogia-astroloogia olulised nihked; teaduse tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on leida uued 'tõe' allikad) Uustromantismile on omased irratsionaalsemad filosoofiad (mingid parateadused) mis vastandusid teadusele
Hollandis (Weber): Kalvinismi järgi just majanduslik heaolu on kindel märk sellest, et kuulutakse jumala poolt väljavalitute hulka. Selle kõige tulemuseks on majanduse elavnemine ja struktuuride keerulisemaks muutumine. Uusaja individualistlik inimene on tunduvalt julgem kui keskaja kollektiivne inimene oli olnud ja kogu elu on nüüd dünaamilisem. Varauusaja seiklev ja riskiv vaim kehastub kaupmeestes, maadeavastajates, teadlastes ja renessansivürstides. 16saj muutus nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Uusaeg (1500 paiku) tõi kaasa uut moodi mõtlemise, vaimse vabanemise (renessanss, reformatsioon). See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud ,,rahvus-" riigid) ja uut moodi majanduse näol varakapitalismi tekkimine Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-...), siis likvideerus Kalmari unioon, kuhu kuulusid Taani-Norra koos Islandiga ja Rootsi koos Soomega
.......................................100 Summary..........................................................................................................102 Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Tänapäeva teadusemaailm on väga mitmepalgeline. Reaalteadused koguvad ning uurivad empiirilist materjali jätkuvalt edasi. Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes nähtavat maailma meie ümber tundmatuseni. Sellele annab jätkuvat ning ehk isegi kasvavat hoogu reaalteaduste pidev edasine areng.