Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest
muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus- sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda Standardid- dokumendihalduse poliitika ja protseduuride standardimine tagab dokumentide kaitse.
RIIGISALADUSE JA SALASTATUD VÄLISTEABE SEADUS: eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. HALDUSMENEETLUSE SEADUS: Seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Seadus reguleerib haldusorganite toiminguid, haldusakti vorminõudeid, dokumentide ametliku kinnitamise korda, haldustoimingu korraldamist.
· ennetus ja küberturvalisust suurendavad tegevused · rahvusvahelistes küberturbe väljaõppe alastes koostöövõrgustikes osalemine KKL-i LOOMISE AJALUGU 2007. aastal välja käidud idee Küberkaitseliidu (KKL) loomiseks on jõudnud faasi, kus arvestatav hulk vabatahtlikke on organiseerumas küberkaitse suunitlusega Kaitseliidu allüksusteks. Vastavalt Eesti ,,Küberjulgeoleku strateegiale 2008-2013" hõlmab küberjulgeolek kõiki elektroonilise teabe, teabekandjate ning -teenustega seotud toiminguid, mis mõjutavad riigi julgeolekut. Samas on küberkaitse defineeritud kui riigi kriitilise infrastruktuuri toimimist toetavate info- ja sidesüsteemide kaitse korraldamine, mis seisneb nii infotehnoloogiliste, organisatoorsete kui ka füüsiliste turvameetmete kasutuselevõtmises ja ajakohastamises. Eesti eesmärgiks on olla kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik. Kaitseliit
Juurdepääsupiirang kehtib ka riigihangete dokumentatsioonile vastavalt Riigihangete seadusele. Teadus- ja arendustöö funktsiooni alla kuuluvatele dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang vastavalt Avaliku teabe seadusele, mis võimaldab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada teabe, mis võib kahjustada ärisaladust või teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise info avalikuks tulek kahjustaks teabeavaldaja huve. Dokumentide loetelus on märkused ka teabekandjate kohta. Personali puudutavad dokumendid on tarkvarasüsteemis Axaptas või paberkandjal, õppetööd puudutavad dokumendid õppeinfosüsteemis (ÕIS). Juhtimise funktsiooni all olevad dokumendid on peaaegu kõik nii paberil kui ka dokumendihalduse infosüsteemis. Raamatupidamist puudutavad dokumendid on enamik paberkandjal. Loetellu on märgitud ka sarjade eest vastutav struktuuriüksus, ülikooli asutus või töötaja. Juhtimise
kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Riigisaladuse tasemed: piiratud tase; konfidentsiaalne tase; salajane tase; täiesti salajane tase. Riigisaladuse liigid Välissuhete riigisaladus Riigikaitse riigisaladus Korrakaitse riigisaladus Julgeolekuasutuse riigisaladus Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus Riigisaladuse salastatus kustub salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel.
kehtestatud nii üldised nõuded dokumentide haldamisele kui ka spetsiifilised nõuded asutusele. Õigusaktide ja ka standardite ning hea tava juhiste arvestamine annab tunnistust sellest, et eri nõuded on ühendatud üheks toimivaks süsteemiks. Asjaajamiskorras võib selgitada dokumendi- ja arhiivihalduse nõudmisi ning priori- teete, mis sõltuvad asutuse konkreetsetest vajadustest. Nende hulka võivad kuuluda selgitused teabekandjate eelistuste, eriliigiliste dokumentide loomise, alalhoidmise, kättesaadavuse, asutuse tegevuse tõendamise ja tema õiguste kohta, digitaaldoku- mentide loomise ja haldamise kohta, samuti kokkuhoiu ja tõhususe rakendamise nõuded. Avalikke ülesandeid täitva eraisiku puhul on peamiselt vajalik näidata, millised do- kumendid (avalikud arhivaalid) tekivad avalikke ülesandeid täites ja missugused on nende haldamise erisused.
annaabi.ee 
