Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik. Kui kõneleja või kirjutaja surub teisele peale endale kasulikku arvamust hämamise, tõe moonutamise või pettusega, siis on tegemist demagoogiaga. Demagoogiavõtted: enesekindlalt esitatud põhjendamata väide, eelarvamuste kasutamine, sildistamine, viitamine suuremale grupile, faktide varjamine, probleemi lihtsustamine, väite liialdatud kordamine, liigne võõrsõnade kasutamine, meie-nemad vastandamine. Reklaam eesmärk on kutsuda inimesi ostma
1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid.
· kirjakultuur (5 000 aastat tagasi); · trükikultuur ( 500 aastat tagasi); · elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi); · digitaalne kultuur (10 aastat tagasi). Viimastel aastakümnetel on tehnika areng teinud võimalikuks saada tohutul hulgal teavet ja selles ei ole kerge orienteeruda. Inimese võime vastu võtta ja töödelda informatsiooni on piiratud ning seepärast on vaja üha rohkem mõelda sellele, kuidas muuta teabeedastus võimalikult efektiivseks. Kui vajalik teave jõuab õigel ajal inimeseni ja ta oskab sellest enda jaoks olulisema üles leida, siis suudab ta vastu võtta ka õigeid otsuseid ja suunata oma tegevust. Oma loomult on inimene infovahetaja. · edastab meelsasti uut teavet; · on uudishimulik, kuulab meelsasti, et saada infot; Kõnelemis- ja kuulamisoskus lisavad enesekindlust, see omakorda tagab edu igapäevasuhtluses ja positsiooni ühiskonnas.
8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini. Suhtlustõkked liiguvad kolme rühmana: I Keskkonnast ja situatsioonidest tulevad häiretegurid II Teate edastajast tingitud takistused; III Teate vastuvõtjaga seonduvad suhtlusbarjäärid (Kidron 2004: 30).
Online monitooring on pidev monitooringuprotsess, mille käigus tuvastatakse ja edastatakse klienti huvitav avaldamata; on deep background – ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada; info kogu tööpäeva jooksul. Sama päeva meediakajastuse monitooring on kättesaadav alates varahommikust ja off the record – info ei kuulu avaldamisele, vaid on mõeldud ajakirjanikule uuritava protsessi või sündmuse pidev teabeedastus toimub terve päev. Monitooringu käigus jälgitakse kõiki teemakohaseid artikleid, mõistmiseks. uudislugusi ja saateid ning monitooring katab vastavalt kliendi soovile kõik meediatüübid ja kanalid. Arvamusloos väljendab autor oma arvamust ehk seda, mida tema õigeks peab. Ajalehes onarvamuslehekülje
10. Nimetage vähemalt 2 nomineerimiskomitee ülesannet? Nomineerimiskomitee – määrab juhatuse liikmed ja tegevjuhid (enamasti juhatuse ettepaneku alusel). Ülesanded: Peab 1. Määratlema juhatuse liikmete sobivuse hindamise kriteeriumid. 2. Määratlema juhatuse ja selle komiteede kandidaadid. 3. Läbi vaatama juhtkonna kandidaatide kvalifikatsioonid. 4. Dokumenteerima kandidaatide valiku tagamaad. 11. Mida hõlmab endas läbipaistev teabeedastus? Läbipaistev teabeedastus – eelistama peaks konservatiivset raamatupidamisstandardite tõlgendust, avaldama peaks lisaks finantsaruannetele ka infot valitsemise, ettevõtte struktuuri, strateegia, ohtude, võimaluste, seotud isikute tehtud tehingute, kompensatsioonipoliitika, valitsemise struktuuride kohta. 12. Mille poolest erineb mulje juhtimise teooria majandusteoreetilistest teabe avaldamise käsitlustest? Majandusteoreetilised mudelid - üldjuhul teave avaldatakse täielikult tõeselt informatsiooni
eelteadvuslikult töösse rakenduv, pikaajalist fülo- ja ontogeneetilist õppimist eeldav. Kognitiivne, reflektiivne, teadvustatud, kiiresti õpitav hinnangusüsteem - Y ratsionaalne ja vähem subjektiivne või erapoolik. Mõjustava kommunikatsiooni analüüsimine: 1) Tõele vastav ja veenev kommunikatsioon - alati sellist ei ole. 2) Tõele vastav ja mitteveenev. 3) Tõele mitte vastav ja veenev. 4) Tõele mitte vastav ja mitteveenev. Igapäevaelus osutub ebatõene, kuid veenev ja efektne teabeedastus / mõjustus enamasti edukamaks, kuid mitteveenev. Üldiselt esineb manipuleerivat mõjustamist harvemini siis, kui appelreering on tehtud mõistusele / intellektile või faktimälule. Põhilisem mõjustuspsühholoogiast: 1) Tutvusefekt - usutakse või eelistatakse rohkem tuttavat isikut või teabeallikat. 2) Subjektiivse tõe reegel - kui mõjustatav inimene jääb uskuma, et saadud teave on tõene või ausalt esitatud.
Massikommunikatsioonivahendite valik, mille abil viiakse sõnum sihtrühma liikmeteni. Põhineb erinavatest allikatest pärineva kvantitatiivse teabe süstemaatilisel analüüsil. Laieneb kvalitatiivse teabe kasutamisele meediaplaneerimisel. Online monitooring Online monitooring on pidev monitooringuprotsess, mille käigus tuvastatakse ja edastatakse klienti huvitav informatsioon kogu tööpäeva jooksul. Sama päeva meediakajastuse monitooring on kättesaadav alates varahommikust ja pidev teabeedastus toimub terve päev. Monitooringu käigus jälgitakse kõiki teemakohaseid artikleid, uudislugusi ja saateid ning monitooring katab vastavalt kliendi soovile kõik meediatüübid ja kanalid. Operatiivne jälgimine tagab võimaluse olla jooksvalt kursis päevasündmustega, saada kohene tagasiside pressiteate levikust ja olla valmis reageerima ootamatule meediasündmusele. ETA monitooring- esimene monitooring on eestis, lätis ja leedus. Meediaülevaade
annaabi.ee 
