Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC)..............................................10 4.ITAALIA VIINAMARJASORDID............................................................................... 12 4.1.Itaalia valged viinamarjasordid.......................................................
1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo 3. Veneto 13. Lazio 4. Lombardia 14. Molise 5. Trentino-Alto Adige 15. Puglia 6. Valle D´Aosta 16. Campania 7. Liguuria 17. Basilicata 8. Friuli-Venezia-Giulia 18. Calabria 9. Emilia-Romagna 19. Sitsiilia 10. Marche 20. Sardiinia Itaalia Veinide kvaliteediklassid Vino da Tavola (VdT) -- Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Need on veinid, millesse võib suhtuda kergelt ja lõbusalt -- nad ei ole oma maitselt pretensioonikad ja neid võib nautida nii seltskonnaveinina kui ka lihtsamate roogadega. Indicazione Geographica Tipica (IGT) -- märgistus tähendab, et vein on pärit määratletud piirkonnast. See klassifikatsioon on loodud nn uute veinide jaoks, mida valmistatakse väljaspool vanu, määratletud
• Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal; • Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest. Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein. Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein. Itaalia veinid jagunevad : • DOCG (it Denominazione di Orgine Controllata e Garantita) • DOC (it Denominazione di Origine Controllata), • IGT (it IndicaZioni Goegrafiche Tipiche) • Vino de Tavola – lauavein. Hispaania veinid jagunevad: • DOCa (hisp Denominacion de Origen Califada) • DO (hisp Denominacion de Origen), • Vino de la Tierra, • Vino de Mesa. 2.2 Destilleeritud alkohoolsed joogid Siia kuuluvad • viinad • rummid • viskid • bitterid • brändid • liköörid Viinad on piiritusest lahjendamise teel saadud kanged alkohoolsed joogid. Piirituse saadakse
amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits ceresa>Kirse> kirss cepulla>Zwiebel>sibul radix>ratih>redis beta>bete>peet 7 b) valitsemise ja võimuga seonduv sõnavara: caesar>kaiser>keiser; teistkordne ülevõtmine vene keele kaudu: caesar>tsaar. catena>ketina>kett (ahel) c) usu-, hariduse- ja kultuuriga seonduvat sõnavara: schola>Schule>kool magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tahvel crux>Kreuz>rist Kolmas, suurim osa ladina sõnavara (ja ladina kaudu ka kreekakeelset) võeti eesti keelde siiski alles 19-20. sajandil, kui kohalik keel tulid välja talupojakeele staatusest ja vajas rahvusvaheliselt mõistetavat terminoloogiat. Ka need laenud on võetud valdavalt saksa keele, harvem vene keele vahendusel. Sel perioodil hakati üle võtma ka ladina tuletusliiteid. 32
Veinid klassifitseeritakse kvaliteeditaseme poolest laias laastus järgmiselt: 1. Kõrgkvaliteetveinid Grand Cru Classe, Grand Cru, 1er Cru, Cru Classe, vintage Champagne ja Cremant (Prantsusmaa), DOCG (Itaalia), Pago (Hispaania), QmP (Saksamaa) jne. 2. Kvaliteetveinid AOC AOP (Prantsusmaa), DOC (Itaalia ja Hispaania), QbA (Saksamaa) jne. 3. Maakonnaveinid VDP IGP (Prantsusmaa), IGT (Itaalia), DO (Hispaania) jne. 4. Lauaveinid Vin de Table, Vino de Tavola jne. 5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir ´le, kasvatatavatele viinapuudele ja marjadele, veini valmistamise tingimustele ja metoodikale, põldude harimisele, veinide alkoholisisaldusele, aastaarvudest kinnipidamisele jne. Nõuded Vana Maailma veinide valmistamisel
superhumanus vene keele kaudu: caesar>tsaar. (hilisladina)>superhuman catena>ketina>kett (ahel) supersubstantialis (kirikulad) c) usu-, hariduse- ja kultuuriga >supersubstantial seonduv sõnavara: supernaturalis (keskaegne lad. k) schola>Schule>kool >supernatural. magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tah 2. Alates varauusaegsest inglise vel keelest hakati crux>Kreuz>rist ladina keelest lisaks sõnatüvedele angelus>engel>ingel laenama ka episcopus>Bischof>piiskop ees- ja järelliiteid. Produktiivsemad: claustrum>kloister>klooster multi-, intra poena>Pein>piin jne. (intraorbital, intracellular), retro-, NB! marita (abielunaine)> leedu
(maakonnaveinid). Itaalia veini kvaliteediklassid on DOCG, DOC, IGT (maakonna- või piirkonnaveinid). Hispaania veini kvaliteediklassid on DOC, DO ja Vino de la Tierra (maakonnaveinid). Saksa veinide kvaliteediklassid on QmP Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein (tõusvas joones nõudmised), Qualitätswein b.A. (kindlast viinamarjakasvatuse piirkonnast) ja Deutscher Landwein (Saksa maavein). Lauaveinidel on märgistus Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania), Deutscher Tafelwein (Saksamaa). Veinide kvaliteet. Kvaliteedinäitajad on välimus, aroom ja maitse. Välimust iseloomustavad värvus ja läbipaistvus. Värvus punastel veinidel lillakaspunasest rubiinpunaseni, valgetel õlgkollane, kullakas või merevaiguline. Säilitamisel muutuvad punased veinid heledamaks, valged veinid tumedamaks. Noored veinid peavad olema sadestuseta, selged ja klaarid. Vanematel veinidel, eriti parkainerikastel on sadestus lubatud.
annaabi.ee 
